11
Aj Txik Tqꞌumaꞌ Jesus Titzaꞌ Tzan Qxnaqꞌtzan Tukyꞌi Qtata Dios
1 Ntons, jun-el te Jesus nxnaqꞌtzan tuq tuj jun luwar, bꞌix ya ma mankun txnaqꞌtzan, jun txnaqꞌatz oxik tqꞌumaꞌ tetz ikxjani: “Tat, qotzaj axnaqꞌtzaꞌna tzan qxnaqꞌtzan iktzaꞌx te Waꞌnch oxik txnaqꞌtzaꞌ kye txnaqꞌatz.”
2 Ntons te Jesus oxik tqꞌumaꞌ tetz ikxjani: “Oj exnaqꞌtzan oxeꞌl eqꞌumaꞌ ikxjani: “Qtata Dios, intqet xjaniꞌxwit yatz abꞌi. Chkꞌulun mandadxwit qiꞌj. 3 Instzaj asiꞌ chꞌin te qweꞌ aj nꞌoken bꞌajqꞌij. 4 Intqet anajsaꞌ chꞌin te qchoj, iktzaꞌx qetza nqet qnajsaꞌna te nyaꞌtx galan aj nkyekꞌulun kye txqꞌanky qiꞌja. Kꞌon atzoqpij chꞌin tzan tok qen twitz jun tidiꞌ aj oqotel tzꞌaqik titzaꞌ.””
5 Bꞌix ax oxik tqꞌumaꞌ kyetz ikxjani: “Ntons, ax qokyi-wit, jun te etetz xik-wit bꞌan chukaqꞌbꞌil tjay jun etamiw bꞌix oxeꞌl eqꞌumaꞌ tetz ikxjani: “Werman, tzaj asiꞌ chꞌin kabꞌe wabꞌj nkyꞌex 6 tzan tpaj maꞌtx tzul jun wulaꞌ njay, tzajnaq laqꞌchik bꞌix maꞌtx mankun te wabꞌj tuj qjaya.” 7 Bꞌix te etamiw owelatz tzaqꞌbꞌik max tuj twatubꞌ ikxjani: “Kꞌon chkꞌulun molestar wetz. Te lamel maꞌtx lamet bꞌix kye nkꞌwaꞌal bꞌix aꞌin maꞌtx qowitana. Nlay bꞌantik tzan njaw waꞌlet swal tidiꞌ yatz.” 8 Oxeꞌl nqꞌumaꞌ etetz, anke tetz nlay jaw swal jun tidiꞌ tetz tzan tpaj jun etamiw, per tzan tpaj kꞌontiꞌl nkaj esiꞌ tzan eqꞌolbꞌen, ntons ojawel bꞌix oxeꞌl tsiꞌ kyaqil aj nkxqanin.
9 Bꞌix wetz oxeꞌl nqꞌumaꞌ etetz: Peꞌeqanin bꞌix otzajel siꞌ etetz, peꞌejoyon bꞌix owokelnoj etitzaꞌ, peꞌeqꞌolbꞌen bꞌix owelatz jaqoꞌ te jay ewitz. 10 Komo abꞌl aj nqanin, ntzaj siꞌ tetz; bꞌix te aj njoyon, nꞌoknoj titzaꞌ, bꞌix te aj nqꞌolbꞌen, nꞌex jaqoꞌ te jay twitz. 11 Ntons ax qokyi-wit qa jun ekꞌwaꞌal oxeꞌl tqaniꞌ te etetz jun tweꞌ, ¿oxeꞌl esiꞌ petzun jun abꞌj? ¿Qatzun oxeꞌl esiꞌ petzun jun kan qa te kꞌwaꞌl oxeꞌl tqaniꞌ jun kyiy? 12 ¿Qatzun oxeꞌl esiꞌ jun alakran qa te kꞌwaꞌl oxeꞌl tqaniꞌ jun jos etetzji? 13 Iktzaꞌx etetz aꞌix xjal aj nyaꞌtx galan kxmodin nꞌel enikyꞌ tiꞌj tidiꞌ alkyetz jun galan tzan txik esiꞌ kye ekꞌwaꞌal, ntons pyorx-alo te Qtat aj atjax tuj kaꞌj, tetz otzajel tsiꞌ te Txew abꞌl aj oxeꞌl tqaniꞌ tetz.”
Aj Txik Kyqꞌumaꞌ Kye Xjal Te Jesus Jun Tukyꞌiꞌl Te Tajaw Choj
14 Te Jesus ojatz tin jun malspirit tuj tanim jun xjal aj ojetq tuq kaj men [tzan tpaj te malspirit]; bꞌix ya ma jatz te malspirit, te men owaqꞌik tzan tyolin. Kye xjal bꞌan nkyelabꞌan tuq tiꞌj te ntzani. 15 Per junjun nkyqꞌumaꞌ tuq ikxjani: “Tetz bꞌaꞌn tzan kyjatz tin kye malspirit tzan tpaj te Belsebu aj twitzaleꞌ kyiꞌj kye malspirit nxik sin tajwalil.”* 16 Bꞌix junjunky tzan tpaj kygan tuq tzan tok kyen, oxik kyqꞌumaꞌ tetz tzan tuq tqet tkꞌuluꞌ jun labꞌal aj telponx qa te tajwalil tzajnaq tuq tuj kaꞌj.* 17 Per te Jesus tebꞌen tuq te aj nqet tuq kybꞌisuꞌ, astilji oxik tqꞌumaꞌ kyetz ikxjani: “Kyaqil amaqꞌ aj jaꞌ kye xjal cha nkyeqꞌojin kxolx kyetz, oꞌkix okyepoyonaj. Bꞌix qa kye xjal tuj jun jay pawaꞌ kyibꞌ, ikxji opoyon kynajsaꞌ kyibꞌ. 18 Ax ikxji te Satanas, qa tetz nqꞌojin tiꞌjx, ¿titzaꞌ obꞌantel tzan sten tajwalil nim tuj? Wetz nxik nqꞌumaꞌ ntzani tzan tpaj etetz nꞌeqꞌumaꞌ qa wetz nkyejatz win malspirit tuj kyanim xjal tzan tpaj te Belsebu.a 19 Qa wetz nkyejatz win malspirit tuj kyanim xjal tzan tpaj te Belsebu, ntons ¿abꞌl tzan qpaj njatz kyeqꞌiꞌ kye aj lapikeꞌ etiꞌj? Astilji aꞌeꞌxk kyetz oxeꞌl kyqꞌumaꞌ etiꞌj tidiꞌ nyaꞌtx galan nkxkꞌulun. 20 Qa wetz nkyejatz win malspirit tzan tpaj tajwalil Qtata Dios, nini telponx te Qtata Dios maꞌtx tzꞌaqꞌik tzan tkꞌulun mandad tukyꞌi nim tajwalil exol. 21 Qa jun xjal nxbꞌuqin tjay bꞌix at nim tbalor bꞌix bꞌan list atqet tukyꞌi taqꞌumbꞌil tqꞌojbꞌil, ntons kyaqil aj tidiꞌ tetz kꞌontiꞌl tidiꞌ okyꞌel tiꞌj. 22 Per qa tzul junky mas nim tbalor twitz tetz, opoyon tukyꞌiꞌl bꞌix oqtel titzaꞌ, owelal tin kyaqil te taqꞌumbꞌil tqꞌojbꞌil aj jaꞌ tuq witꞌlik tkꞌuꞌj bꞌix oqtel tsipaꞌ kyaqil aj tidiꞌ tetz. 23 Ntons, abꞌl te aj nyaꞌtx dyakwerd atqet wukyꞌiꞌl, tetz jun wajqꞌoj; bꞌix abꞌl te aj kꞌontiꞌl nꞌonen wukyꞌiꞌl tzan tok nchimoꞌ, tetz cha mas nxik tslabꞌuꞌ kyaqil te aj nꞌok nchimoꞌ.”*
Tidiꞌ Nkyꞌik Oj Tmeltzꞌjik Jun Malspirit Tuj Tanim Jun Xjal
24 “Oj tjatz jun malspirit tuj tanim jun xjal, te malspirit jaꞌchq nbꞌet njoyon jaꞌ tzan tnajan, bꞌix nbꞌet iktzaꞌ tuj kyꞌixkꞌoj txꞌoꞌtxꞌ, kꞌontiꞌl nꞌoknoj jaꞌ tzan tnajan, bꞌix nqet tbꞌisuꞌ ikxjani: “Okyinmeltzꞌjel junkyꞌel tuj njay aj jaꞌ inꞌetz.” 25 Ntons oj tmeltzꞌjik, ntzaj tkꞌulbꞌaꞌ te aj xjalji iktzaꞌ jun jay bꞌan kyꞌisuꞌ kyaqil, bꞌix bꞌan kꞌuluꞌ kyaqil. 26 Yaji nxik tukꞌleꞌ junky wuq malspirit tukyꞌiꞌl aj mas bꞌan nyaꞌtx galan twitz tetz, yaji kkyaqil nkyeqex najan tuj tanim te xjal, bꞌix te xjal nkaj mas bꞌan pyor twitz te tbꞌay-el.”
27 Aj man tuq nxik tqꞌumaꞌ te Jesus kyaqil ntzani, jun xuj kxol kyaqil kye xjal aj nkyechaꞌon tuq tiꞌj, ojaw sikyꞌin ikxjani: “Galanx-alo te xuj aj otzaj alan te yatz bꞌix ochjaw tkyꞌibꞌsaꞌ.” 28 Yaji te Jesus owaj stzaqꞌbꞌeꞌ ikxjani: “Mas galanx-alo te aj nꞌok xhchaꞌoꞌ te tyol Qtata Dios bꞌix nqet tokslaꞌ.”
Te Aj Oqet Tyekꞌuꞌ Te Qtata Dios Aj Telponx Tiꞌj Jesus
29 Ntons, mas tuq nꞌok kchimoꞌ kyibꞌ kye xjal tiꞌj te Jesus. Yaji te Jesus oxik tqꞌumaꞌ ikxjani: “Kye ja xjal ntzani bꞌan nyaꞌtx galan-eꞌ. Kyetz cha kygan jun techaꞌl yekꞌbꞌil tajwalil Qtata Dios; per nlay qet kꞌulet jun techaꞌl ikxji sinoke aꞌox te aj okyꞌik tiꞌj te Jonas [oqtxiꞌ].* 30 Komo iktzaꞌx okyꞌik tukyꞌi Jonas [oqtxiꞌ] owok te jun techaꞌl kye xjal aj Nínive,* ax [te aj okyꞌel wiꞌj wetz] te Ichan Aj Tkꞌwaꞌal Dios [aꞌin] owokel te jun techaꞌl kye ja xjal ajnaꞌl. 31 Chaꞌoj tul te jwisy, te xuj aj kꞌulul mandad tuj Saba,b tetz oqtel ten qꞌumal kyil kye ja xjal ajnaꞌl tzan tpaj tetz otzaj bꞌan laqꞌchik chaꞌol tyol Salomon, per ajnaꞌl [wetz] akyinqet tzani bꞌix mas nim [wajwalil] twitz te Salomon. 32 Ax kye aj Nínive, oj tul te jwisy, ax kyetz okyeqtel ten qꞌumal kyil kye xjal tuj ja tyempni tzan tpaj kyetz ojaw kkyꞌixpuꞌ kynabꞌlin bꞌix eꞌokslan te Qtata Dios aj tok kchaꞌoꞌ tpakbꞌalil aj ntpakbꞌaꞌ tuq te Jonas,* per ajnaꞌl wetz akyinqet tzani bꞌix mas nim [wajwalil] twitz te Jonas.”
Te Yekꞌbꞌil Tiꞌj Jun Qꞌanalbꞌil
33 “Nijunwt nꞌok xtxaqoꞌ jun tkandil bꞌix yaji nqet tsiꞌ ewj qatzun nꞌox tsiꞌ tjaqꞌ jun almun, sinoke njaw tsiꞌ jawnaq; ikxji kye aj nkyeꞌox oxeꞌl kyen chkꞌatunal. 34 Kye tbꞌaqꞌ qwitz iktzaꞌ kye qꞌanalbꞌil te qchiꞌjel. Qa te tbꞌaqꞌ qwitz galan, ntons bꞌaꞌn tzan txik qen byenech te chkꞌatunal; per qa te tbꞌaqꞌ qwitz nyaꞌtx galan, ntons iktzaꞌ aqoqex tuj qlolj. 35 Intok esiꞌ enabꞌl qa te aj chkꞌatunal aj at tuj etanim bꞌan bꞌanꞌax galan bꞌix nyaꞌtx cha qlolj. 36 Qa yatz tuj awanim pur galan, kꞌontiꞌl nyaꞌtx galan tuj, ntons kyaqil owelal anikyꞌ alkyetz te galan bꞌix alkyetz te aj nyaꞌtx galan, ntons ikxji iktzaꞌ jun kandil ntzaj tqꞌanaliꞌ tuj etanim tukyꞌi chkꞌatunal.”
Aj Txik Tyoliꞌ Jesus Kyiꞌj Kye Parisey
37 Ya ma mankun tyolin te Jesus, tzaj jun xjal aj bꞌuchꞌuj Parisey, oxik tukꞌleꞌ waꞌil tjay. Ntons te Jesus oxik bꞌix oqet witꞌlet tiꞌj mes. 38 Te xjal aj bꞌuchꞌuj Parisey, tetz oje labꞌan tzan tpaj te Jesus kꞌontiꞌl [oqet tkꞌuluꞌ te kykostumbr kye tijxjal] tzan tok tmuꞌuꞌ tqꞌabꞌ qa minaꞌ tuq tokten waꞌil. 39 Ntons tzaj te Qajawil, oxik tqꞌumaꞌ ikxjani: “Etetz aj bꞌuchꞌuj Parisey eqꞌiꞌx etitzaꞌ [te kostumbr] tzan tel etxꞌajoꞌ tiꞌj te elaq bꞌix tiꞌj te ebas, per etetz tuj etanim cha nkxꞌelqꞌan bꞌix tidiꞌchq bꞌan nyaꞌtx galan nkxkꞌulun. 40 ¡Etetz bꞌan mokꞌ aꞌix! ¿Tiꞌtzun, kꞌontiꞌl etebꞌen te [Qtata Dios] aj oqet kꞌulun qetz, ax oqet tkꞌuluꞌ te qanim? 41 [Astilji] mejor intxik esiꞌ kye mebꞌaꞌ xjal te aj at te etetz bꞌix ikxji okajel saq etanim.
42 ¡Last etetz aꞌix aj bꞌuchꞌuj Parisey! Komo nkaj epawaꞌ te Qtata Dios te tlajujiꞌ part tiꞌj kyaqil tidiꞌ etetzc tiꞌj te menta bꞌix te ruda bꞌix tiꞌj tidiꞌchq klas awalj, per [chagan tzan tpaj] kꞌontiꞌl nkxkꞌulun tumeꞌl kyukyꞌi txqꞌanky bꞌix kꞌontiꞌl nkyeqet eganiꞌ txqꞌanky iktzaꞌ tetz nqoqet tganiꞌ. Aji te presis tzan ekꞌulun, bꞌix ax kꞌontiꞌl tzan tkaj esiꞌ tzan txik esiꞌ etoyej te Qtata Dios. 43 ¡Last etetz aꞌix aj bꞌuchꞌuj Parisey! Komo etetz mer egan tzan eqet witꞌlet tuj te tbꞌay bank tuj te jay nabꞌil Dios bꞌix mer egan tzan etok limaꞌ tzan kyaqil xjal tuj plas. 44 ¡Last etetz aꞌix! Komo etetz aꞌix iktzaꞌ jun luwar aj jaꞌ muqumeꞌ kye kamnaq, aj kꞌontiꞌl ebꞌl, bꞌix kye xjal nkyekyꞌik bꞌix kꞌontiꞌl kyebꞌen tidiꞌ at txini.”
45 Ntons tzaj te jun aj xnaqꞌtzal Kawbꞌil, owaj stzaqꞌbꞌeꞌ tetz ikxjani: “Xnaqꞌtzon, oj stzaj aqꞌumaꞌ ikxji, ax nqoqet ayoliꞌna.” 46 Per te Jesus oxik tqꞌumaꞌ ikxjani: “¡Ax last etetz aꞌix aj xnaqꞌtzal Kawbꞌil! Komo etetz nxik ekꞌuluꞌ mandad te junky tzan tqet tkꞌuluꞌ jun tidiꞌ aj nijunwt bꞌaꞌn tzan tbꞌantik titzaꞌ. Bꞌix etetz kꞌon egan tzan etonen chꞌinwt. 47 ¡Last etetz aꞌix! Komo etetz nqet ekꞌuluꞌ kypantyon kye aj yolil tyol Dios aj ebꞌajqet kansaꞌ tzan kye etijajil oqtxiꞌ. 48 Ikxji etetz etebꞌen te aj okykꞌuluj bꞌix dyakwerd atix tiꞌj te aj okykꞌuluj, komo aꞌeꞌ kyetz kye aj ekansan te kyetz bꞌix etetz ajnaꞌl njaw ekꞌuluꞌ te kypantyon. 49 Astilji oqtxiꞌ te Qtata Dios aj tebꞌen kyaqil otqꞌumaj ikxjani: “Okyexeꞌl nlajoꞌ kye aj yolil nyol bꞌix kye aj nkyꞌixel kxol kyetz, per okyeqtel kykansaꞌ junjun kye nlajen bꞌix txqꞌanky okyejawel kylajoꞌ.” 50 Ntons kye ja tijajil xjal ajnaꞌl, te Qtata Dios otzajel xhchaꞌoꞌ kyetz kyiꞌj kye aj yolil tyol aj ebꞌajqet kansaꞌ atx aj tbꞌantlen te ja twitz txꞌoꞌtxꞌni, 51 [otzajel xhchaꞌoꞌ] tiꞌj tkamlen te Abel* bꞌix max aj tkamlenkix te Sakariy* aj oqet kykansaꞌ txol te tzꞌeꞌsbꞌil bꞌix te Nim Jay Nabꞌil Te Qtata Dios. Wetz nxik nqꞌumaꞌ etetz, te Qtata Dios otzajel xhchaꞌoꞌ kyukyꞌi kye ja xjal ajnaꞌl tiꞌj kykamlen kyaqil kyetz. 52 ¡Last etetz aꞌix aj xnaqꞌtzal Kawbꞌil! Etetz cha nqet etewaꞌ te bꞌanꞌax kywitz kye xjal. Etetz kꞌontiꞌl nkxkꞌamon te bꞌanꞌax bꞌix kꞌontiꞌl nꞌetzoqpiꞌ tzan tel kynikyꞌ kye txqꞌanky.”