23
Aj Txik Tqꞌumaꞌ Jesus Titzaꞌ Nkyepaltin Tuq Kye Xnaqꞌtzon
1 Yaji te Jesus oxik tqꞌumaꞌ kyukyꞌi kye xjal bꞌix kye txnaqꞌatz ikxjani: 2 “Kye xnaqꞌtzal Kawbꞌil bꞌix kye aj bꞌuchꞌuj Parisey, aꞌeꞌxk kyetz oje kaj ksiꞌx kyibꞌ tzan txik kyqꞌumaꞌ tidiꞌ telponx te Kawbꞌil iktzaꞌx okaj tqꞌumaꞌ te Moisés oqtxiꞌ. 3 Astilji etetz presis tzan kyqet etokslaꞌ bꞌix tzan txik eteqꞌiꞌ kyaqil aj otzajel kyqꞌumaꞌ, per kꞌon tzꞌel etin aj nkykꞌuluꞌ kyetz, tzan tpaj kyetz ntzaj kyqꞌumaꞌ jun tidiꞌ bꞌix chuktky te aj nkykꞌuluꞌ. 4 Kyetz nqet kybꞌisuꞌ tidiꞌchq aj bꞌan kwest tzan tqet kykꞌuluꞌ txqꞌanky xjal, bꞌix yaji nxik kykꞌuluꞌ mandad kyiꞌj kye txqꞌanky, per kyetz nyaꞌtx dispwest tzan kyonen chꞌinwt. 5 Kyaqil aj nqet kykꞌuluꞌ cha nꞌoken tzan kyok eꞌeꞌ tzan kye xjal.* Nqet kykꞌuluꞌ nimaq kye tal kaxh tukyꞌi tyol Dios tuj aj yobꞌaꞌ tajsik kywitz bꞌix tiꞌj kyqꞌabꞌ [iktzaꞌ jun ubꞌech],* bꞌix nqet kykꞌuluꞌ nim twaꞌlkal kye ubꞌech tiꞌj xtxaꞌm kyqꞌanaq xluj.* 6 Oj kxik ukꞌleꞌ waꞌil tjay junky, mer kygan tzan kyqet witꞌlet tuj kyluwar aj jaꞌ mas jiqꞌbꞌameꞌ, bꞌix ax kyuj kye jay nabꞌil Dios ax tzi mer kygan tzan kyqet witꞌlet tuj kyluwar aj jaꞌ mas jiqꞌbꞌameꞌ.* 7 Bꞌix mer kygan tzan kyok limaꞌ tzan kye xjal tuj te plas bꞌix tzan kyok qꞌumaꞌ “Xnaqꞌtzon.” 8 Per yatzun etetz, kꞌontiꞌl tzan tel eganiꞌ tzan etok qꞌumaꞌ “Xnaqꞌtzon” tzan tpaj cha jun te aj Xnaqꞌtzal etetz, te Koloyon aj Qꞌumankaj Oqtxiꞌ, bꞌix etetz ekyaqil etermanx etibꞌ. 9 Bꞌix kꞌon tzꞌok eqꞌumaꞌ “Qtat” te nijunwt xjal tzani twitz txꞌoꞌtxꞌ, tzan tpaj cha jun te Etat, aj atjax tuj kaꞌj. 10 Bꞌix ni kꞌontiꞌl tzan etok qꞌumaꞌ “Yekꞌul Bꞌey,”a tzan tpaj aꞌox te Koloyon aj Qꞌumankaj Oqtxiꞌ te Yekꞌul Ebꞌey [tzan ebꞌet iktzaꞌ te Qtata Dios tgan]. 11 Te aj at nim tajwalil exol etetz, a tetz te aj nkꞌulun kwent te etetz. 12 Komo abꞌl aj nqet tjiqꞌbꞌaꞌ tibꞌx, tetz owelal eqꞌiꞌ tkyꞌexaw; bꞌix abꞌl aj kꞌontiꞌl nqet tjiqꞌbꞌaꞌx tibꞌ, tetz oqtel jiqꞌbꞌaꞌ.*
13 ¡Last etetz aꞌix xnaqꞌtzal Kawbꞌil bꞌix etetz aj bꞌuchꞌuj Parisey, etetz aꞌix xmeletzꞌ! Komo etetz kꞌontiꞌl nkyekaj esiꞌ tzan kyten kye xjal tuj tqꞌabꞌ te Qtat aj nnajan tuj kaꞌj; etetz kꞌontiꞌl nxik eqꞌapoꞌ etibꞌ tuj tqꞌabꞌ Qtata Dios bꞌix kꞌontiꞌl nkyekaj esiꞌ tzan txik kyqꞌapoꞌ kyibꞌ kye txqꞌanky aj kygan tzan kyten tuj tqꞌabꞌ.
14 ¡Last etetz aꞌix xnaqꞌtzal Kawbꞌil bꞌix etetz aj bꞌuchꞌuj Parisey, etetz aꞌix xmeletzꞌ! Etetz nꞌel etin kyjay kye chꞌi byud, bꞌix nkxchalaj oj etok en [nkxtzanun] nkxnaqꞌtzan nim tuj; astilji etetz owokel eten jun xhchoꞌnal bꞌan nim.b
15 ¡Last etetz aꞌix xnaqꞌtzal Kawbꞌil bꞌix etetz aj bꞌuchꞌuj Parisey, etetz aꞌix xmeletzꞌ! Etetz jaꞌchq nkxbꞌet twitz txꞌoꞌtxꞌ bꞌix nkxjunxlaꞌin nim aꞌ tzan echimon xjal tzan kyokslan te exnaqꞌtzbꞌen, bꞌix oj kykꞌamon te exnaqꞌtzbꞌen, yaji nꞌekꞌuluꞌ tzan stzaj siꞌ te kymeres mas nim ewitz etetz tzan kxik xon tuj te nim qꞌaqꞌ aj jaꞌ te xhchoꞌnal kꞌontiꞌl nmankun.
16 ¡Last etetz aj iktzaꞌ moy aꞌix bꞌix nkyexik ejochoꞌ txqꞌanky! Etetz nꞌeqꞌumaꞌ qa oxeꞌl qsiꞌ qjurament tiꞌj te Nin Jay Nabꞌil Qtata Dios, te nini telponx nyaꞌtx presis [tzan tqet jkꞌuluꞌ iktzaꞌ ojetq xik jqꞌumaꞌ]; per qa oxeꞌl qsiꞌ qjurament tiꞌj te oro tuj te Nin Jay Nabꞌil Qtata Dios, te nini telponx bꞌan presis [tzan tqet jkꞌuluꞌ iktzaꞌ ojetq xik jqꞌumaꞌ]. 17 ¡Bꞌan mokꞌ aꞌix, bꞌix moy! ¿Alkyetz te aj mas presis, te xtxꞌotxꞌal oro qatzun te Nin Jay aj nkꞌulun tzan tkaj pawlet te oro aꞌox te Qtata Dios? 18 Ax nxik eqꞌumaꞌ qa qetz nxik qsiꞌ qjurament tiꞌj te tzꞌeꞌsbꞌil, te nini telponx nyaꞌtx bꞌan presis [tzan tqet jkꞌuluꞌ iktzaꞌ ojetq xik jqꞌumaꞌ]; per qa nxik qsiꞌ qjurament tiꞌj te oyej aj atqet tajsik te tzꞌeꞌsbꞌil, te nini telponx bꞌan presis [tzan tqet jkꞌuluꞌ iktzaꞌ ojetq xik jqꞌumaꞌ]. 19 ¡Moy kaꞌr! ¿Alkyetz te aj mas presis, te oyej aj nxik qsiꞌ te Qtata Dios qatzun te tzꞌeꞌsbꞌil aj nkꞌulun tzan tkaj pawlet te qoyej aꞌox te Qtata Diosji? 20 Komo abꞌl te aj nxik tsiꞌ tjurament tiꞌj te tzꞌeꞌsbꞌil, nxik tsiꞌ tjurament nyaꞌtx aꞌox tiꞌj te tzꞌeꞌsbꞌil sinoke ax tiꞌj aj atqet tajsik. 21 Bꞌix abꞌl te aj nxik tsiꞌ tjurament tiꞌj te Nin Jay Nabꞌil Qtata Dios, nxik tsiꞌ nyaꞌtx aꞌox tiꞌj te Nin Jayji sinoke ax tiꞌjx te Qtata Dios aj nnajan tuj. 22 Bꞌix abꞌl te aj nxik tsiꞌ tjurament tiꞌj te kaꞌj, nxik tsiꞌ tjurament tiꞌj te twitꞌlel Qtata Dios bꞌix ax tiꞌj Qtata Dios aj nqet witꞌlet tzi.*
23 ¡Last etetz aꞌix xnaqꞌtzal Kawbꞌil bꞌix etetz aj bꞌuchꞌuj Parisey, etetz aꞌix xmeletzꞌ! Etetz nkaj epawaꞌ te Qtata Dios te tlajujiꞌ part tiꞌj kyaqil tidiꞌ etetz* tiꞌj te menta bꞌix te anixhc bꞌix te comino, per kꞌontiꞌl nqet etokslaꞌ te aj mas bꞌan presis aj tzꞌibꞌankaj tuj te Kawbꞌil, iktzaꞌ tzan jkꞌulun tumeꞌl kyukyꞌi txqꞌanky, bꞌix tzan tok loꞌet jkꞌuꞌj kyiꞌj txqꞌanky bꞌix tzan kꞌon kaj jkolaꞌ te txnaqꞌtzbꞌen Qtata Dios. Aj ntzani te aj presis tzan ekꞌulun, per ax kꞌontiꞌl tzan tkaj esiꞌ tzan ekꞌulun te junky. 24 Etetz nxik ejochoꞌ junky, per ax etetz aꞌix moy. Etetz nꞌok esiꞌ ekꞌuꞌj tiꞌj te jun tidiꞌ aj kꞌontiꞌl nim tbalor bꞌix kꞌontiꞌl nꞌok esiꞌ enabꞌl tiꞌj te aj bꞌan presis.d
25 ¡Last etetz aꞌix xnaqꞌtzal Kawbꞌil bꞌix etetz aj bꞌuchꞌuj Parisey, etetz aꞌix xmeletzꞌ! Etetz nꞌel etxꞌajoꞌ bꞌan saq kyiꞌj kye ukꞌbꞌil bꞌix kye laq, per etetz tuj etanim bꞌan tzꞌil tzan tpaj etelqꞌbꞌen bꞌix tzan tpaj tqetlen ekꞌuluꞌ tidiꞌchq iktzaꞌ etetz egan. 26 ¡Etetz aj bꞌuchꞌuj Parisey, moy aꞌix! Mejor, intjatz etxꞌajoꞌ tbꞌay kyuj kye ukꞌbꞌil bꞌix kyuj kye laq, bꞌix yaji bꞌaꞌn tzan tkaj saq kyiꞌj.
27 ¡Last etetz aꞌix xnaqꞌtzal Kawbꞌil bꞌix etetz aj bꞌuchꞌuj Parisey, etetz aꞌix xmeletzꞌ! Etetz aꞌix iktzaꞌ kye pantyon aj bꞌan sjapun-eꞌ kyiꞌj, bꞌan galan kxik kaꞌyin, per tujx pur tbꞌaqil kamnaq at bꞌix tidiꞌchq aj nyaꞌtx galan. 28 Ax ikxji etetz exik kaꞌyin, naqe cha bꞌan galan aꞌix tuj kywitz kye xjal, per tuj etanim pur nyaꞌtx galan bꞌix cha xmeletzꞌ aꞌix.
29 ¡Last etetz aꞌix xnaqꞌtzal Kawbꞌil bꞌix etetz aj bꞌuchꞌuj Parisey, etetz aꞌix xmeletzꞌ! Etetz njaw ekꞌuluꞌ kypantyon kye aj yolil tyol Dios bꞌix nqetbꞌaj etxakuꞌ kypantyon kye xjal aj bꞌan galan-eꞌ tuq, 30 bꞌix nxik eqꞌumaꞌ ikxjani: “Cha itzꞌojoꞌ-wit tuq aj itzꞌojeꞌ tuq kye qijajilna oqtxiꞌ, qetza kꞌontiꞌl-tal oꞌonena kyukyꞌiꞌl tzan tqet kykansaꞌ kye tlajen Qtata Dios.” 31 Tzan tpaj nkxqꞌuman ikxji, etiꞌjx nkxyolin aꞌix kyijajil kye aj eqet kansan kye tlajen Qtata Dios. 32 ¡Ntons peꞌekꞌulunnajji iktzaꞌx eꞌaqꞌik kykꞌulun kye etijajil!
33 ¡Tijajil kan aꞌix! ¿Titzaꞌ etetz okxkoletel tzan kꞌon exik xoꞌoꞌ tuj te nim qꞌaqꞌ aj jaꞌ te xhchoꞌnal kꞌontiꞌl nmankun?* 34 Astilji wetz okyexeꞌl nlajoꞌ aj yolil nyol bꞌix xjal aj at nim kynabꞌl bꞌix xnaqꞌtzon, per etetz okyeqtel-alo ekansaꞌ junjun te kyetz, bꞌix junjunky okyeqtel-alo eklabiꞌ twitz krus, bꞌix kye junjunky okyeqtel-alo ejubꞌchaꞌ kyuj kye jay nabꞌil Dios, bꞌix okyejawel elajoꞌ tzan kyoqik jaꞌchq tuj kyꞌilaꞌj amaqꞌ. 35 Tzan tpaj te nini, tzul etajsik etetz te xhchoꞌnal tzan tpaj telen eqꞌiꞌ te kchikyꞌel kye kyaqil aj galan xjal aj eqet kansaꞌ [tzan kye etijajil oqtxiꞌ], atx aj tqetlen kansaꞌ te Abel* aj bꞌan galan tuq tuj twitz te Qtata Dios, max aj tqet kansaꞌ te Sakariy aj tkꞌajol Berekiys, aj onaj txol te tzꞌeꞌsbꞌil bꞌix te Nin Jay te Qtata Dios.* 36 Wetz oxeꞌl nqꞌumaꞌ etetz te bꞌanꞌax, te xhchoꞌnal aj tzan tpaj kyaqil aj okyꞌikni, owulel kyajsik kyaqil ja xjalni.”
Aj Nbꞌisun Tuq Te Jesus Kyiꞌj Kye Xjal Aj Jerusalen
37 “¡Etetz aj Jerusalen! ¡Etetz aj Jerusalen! Etetz aj nkyeqet ekansaꞌ kye aj yolil tyol Dios, etetz aj nkyeꞌok exoꞌoꞌ tukyꞌi abꞌj kye aj lajomeꞌ tzan kypakbꞌan tyol Dios etukyꞌiꞌl. Wetz kyꞌilaꞌj-el ngan tuq tzan nkolon etiꞌj iktzaꞌ jun paqon aj nkyeꞌok xhchimoꞌ tal tjaqꞌ txikyꞌ, per etetz kꞌontiꞌl ebꞌanij. 38 Tzaj echaꞌoꞌ, te ejay okajel kolaꞌ. 39 Oxeꞌl nqꞌumaꞌ bꞌeyx ajnaꞌl etetz, ya nlay kyinꞌok eten sinoke max oj tpon te or oj txik eqꞌumaꞌ wiꞌj: “Galanx-alo te aj tzulni, jun tlajen Qajawil.””*