Abũrĩ eeta Yesu Natharẽta
6
Ũtũngek balna Yesu nginicẽ,
ĩthõng ũũk õlõõ cĩnnĩ cĩ gaalawu, õwõb balna wobjiaha cĩgĩnnẽk ĩnõõnõ.
2 Ma balna Kõrra cĩ Yuwuthono,
ithianaĩ Yesu ũũk iliman eet Ciitha cĩ Lawintio.
Ma balna utubuan thõõth cĩ aliman nẽ ẽẽ,
eet cĩk meelĩk õrrõt wũk balna athĩrar ĩnõõnõ.
Ĩthõng othoothitõ nẽẽgẽ mĩn ĩĩtõ ne,
“Amũda da eeti coo gẽẽnyĩth coo vẽlẽk nga? Amũda da nẽ gẽẽnyĩth cĩ adĩmanĩ thoothonniok cĩk anaat eeta wo nga?
3 Athii wõnõ cĩ ẽẽn nẽ et wũ gõõ adĩmana ijjio kẽẽnĩy?
Logoo wũ Maria,
gõtõnĩ Jemith,
Yothẽbõ,
Yudath kĩ Thimõnẽ?
Athii wõnõ cĩ karũmẽ naaga kĩ ngõõnõgĩ ngato?”
Ĩthõng balna ũtũbũrĩt nẽẽgẽ ĩnõõnõ.
4 Ĩthõng ethek Yesu ĩnõõgõ ne,
“Ongollie eeta et cĩ õthõõth molook cĩ Nyekuco loociowẽy vẽlẽk,
ĩthõng thĩ,
ũtũbũrĩt nẽẽgẽ ĩnõõnõ õlõõ ĩcĩ gaalawu ĩcĩnnĩ, tionniowa cĩgĩnnẽk buu kĩ eet cĩk ciith cĩnnĩ.”
5 Athii balna Yesu cĩ adĩman thoothonniok cĩk anaat eeta natẽ,
nyatarka balna athii nẽẽgẽ cĩ ẽlẽmĩ ĩnõõnõ, ĩthõng balna nẽnnẽ thẽk ataadi nẽ athĩn cĩgĩnĩk eetĩnẽy ĩcĩk ĩmmõrĩ cĩk kĩdĩk dõ, ĩthõng aanyĩk ĩnõõgõ kũbũnta.
6 Utubuan balna ĩnõõnõ thõõth coo õrrõt,
nyatarka athii eeta cĩ ẽlẽmĩ ĩnõõnõ.
Ition Yesu wobjiak õmmõtõ kĩ ramma
Ma thĩ balna ikiyyia õtõõwĩ Yesu eet korookjiowẽy, ĩthõng illimana.
7 Ma thĩ balna natẽ ikiyyia ũtũvvũ Yesu tionniak cĩgĩnĩk cĩk ẽẽn õmmõtõ kĩ ramma ẽẽ,
ĩthõng ition ĩnõõgõ kõõt kĩĩtõ ramma,
ramma.
Ĩthõng aanyĩk ĩnõõgõ tiirthẽt cĩ õvvõ ingkawĩ ririwanĩn cĩk gerthek.
8 Ĩthõng uduwak nẽ ĩnõõgõ ethek ne,
“Nyĩ ayakcu gimma hẽẽrõna cunung wo,
ĩthõng thĩ,
ayait kẽẽt cĩ towominto dõ,
nyĩ ayakcu dainit, kõdẽ nyarobinya, kõdẽ locibiro cĩ ayawu gimma.
9 Itihimit nakavacĩt dõ,
ĩthõng thĩ, nyĩ ayakcu ceremua cĩk meelĩk.
10 Mĩ iithioyyu kõrõõk ĩmma ngatĩ elemung eeta,
aavut õlõõ nĩcẽ kuumuc kõdõlan kõr cĩ uungniccu kõrõõk nĩcẽ.
11 Mĩ athii cĩ elemnyung eeta õlõõ cĩ ovvoyyu wo,
ĩthõng mĩ athii cĩ athĩknung,
ũtũngtek niigia eet nĩĩkẽ, ĩthõng iciaktĩk tuduwac cĩ nakavacĩt cuguk natẽ, kĩĩ katĩ kĩĩ yelinit cĩ gerthetin cĩnĩng.”
12 Ma balna thĩna,
ĩtĩngathõ nẽẽgẽ, ĩthõng õõt uduktiak eet kũtũngtek thoothonniok cĩk gerthek cĩgĩk.
13 Ma balna thĩna itingkacõ nẽẽgẽ ririwanĩnẽ cĩk gerthek eletinẽy cĩk eet cĩk meelĩk,
ĩthõng ivitia uvuudito eet cĩk meelĩk cĩk ĩmmõrĩ ngooroca kũbũnta.
Daaĩth cĩ Yoanẽ Batithta
(Bẽl Matewo 14:1-12; Luka 9:7-9)
14 Ma baa mĩ ikiyyia ĩthĩrar alaanĩ Ẽrõõdĩa thõõth coo,
nyatarka balna athaantothĩk thara cĩk Yesu looc vẽlẽk.
Ĩthõng balna athĩ eeta gwuak ne,
“Ũrũga yoko Yoanẽ Batithta daaĩtha, ĩnõõnõ thĩ cĩ ayak nẽ tiirthẽt cĩ aticanĩ gõõ nẽ thoothonniok cĩk anaat eeta wo.”
15 Ĩthõng thĩ,
balna natẽ ahad gwuak athĩ ne,
“Ẽẽn nẽ Elijab et cĩ õthõõth molook cĩ Nyekuco.”
Ĩthõng naboo ahad gwuak athĩ ne, “Ẽẽn nẽ et cĩ õthõõth molook cĩ Nyekuco cĩ õgõõn kĩ eeta cĩk õthõõth molook cĩ Nyekuco wũk baa lõõla.”
16 Ma balna ngĩ athĩrar Ẽrõõdĩ thõõth coo wo,
õthõõth nẽ ĩthĩ ne,
“Ũrũga Yoanẽ,
eeti wũ balna kẽtẽda na õõ cĩnnĩ.”
17 Ition balna Ẽrõõdĩ eet kõõt kagamit Yoanẽ kecebit,
ĩthõng arĩwothĩk nẽ kĩjan ĩcĩtõ. Adĩman balna Ẽrõõdĩ ketee, nyatarka balna atik nẽ Ẽrõõdiath ngaa cĩ Pilipo wũ balna ẽẽn gõtõnĩ cĩnnĩ.c
18 Ẽhẽcĩ balna Yoanẽ Ẽrõõd ngatĩ aduwacĩ ĩnõõnõ ẽthẽcĩ ne,
“Athii Ngiranĩ cĩ ẽlẽmaci ngatĩ atihe niia ngaa cĩ gotononu Pilipo.”
19 Ma thĩ balna aaburek Ẽrõõdiathĩ ngaa cĩ Ẽrõõdĩ Yoanẽ,
ĩthõng idiim ngĩ uruk ĩnõõnõ thõng,
athii kẽnnẽ cĩ amũda gõõl cĩ woccia aruwi buu,
20 nyatarka balna ongollie Ẽrõõdĩ Yoanẽ,
ĩthõng ẽẽla nẽ ĩnõõnõ,
aga balna nẽ ngatĩ ẽnnẽ Yoanẽ et cĩ edeemi thoothonniok,
ĩthõng võõr thĩnĩn cĩnnẽ.
Ma balna ngĩ athĩrar Ẽrõõdĩ nyemut cĩnnĩ ẽẽ, abarrit balna nẽ õrrõt, ĩthõng naboo adiim nẽ ngĩ athĩhĩ thõõth cĩnnĩ õrrõt.
21 Ma baa mĩ ikiyyia itini cĩ abũnna cĩ anyĩcẽ Ẽrõõdiathĩ Yoanẽ kadaak.
Kõr wũ balna ayaĩ Ẽrõõdĩ peyian cĩ kõr cĩ tuwuanẽt cĩnnĩ,
wũ balna avaanĩ nẽ eet cĩk ẽẽn makayyiok cĩk gaalawu,
kĩ gaala cĩk obbitik cĩk nyĩcẽkẽru,d
kĩ eet cĩk obbitik cĩk looc cĩ Galilea vẽlẽk.
22 Ma balna mĩ aku arũgũm bũwẽnyĩ Ẽrõõdiathĩ wo,
ebelbelit Ẽrõõdĩ kĩ kerenniok cĩgĩnĩk.
Ĩthõng ijin alaanĩ bũweec nĩcẽ ethek ne,
“Jina aneeta gimma cĩ adiimi niinia,
ĩthõng katĩ kaanyi na aniitia.”
23 Uduwak Ẽrõõdĩ bũweec nĩcẽ ethek ne,
“Kabũtani õrrõt kathĩ ne,
kaanyi katĩ na gii ĩmma cĩ ajinna niia aneeta,
kõdẽ kangaracĩ looc cĩ kagami na wo, kõrgẽna bĩtĩ tõõn codoi.”
24 Ma thĩ balna natẽ ikiyyia ũũk bũwẽẽcĩ neccie ngatĩvõrĩ,
ĩthõng ũũk ijin yaatĩnnĩ ethek ne,
“Nyia woccia katĩ cĩ kajina na?”
Ẽdẽcĩ kẽnnẽ yaatĩnnẽ ĩnõõnõ ethei ne, “Jina õõ cĩ Yoanẽ Batithta.”
25 Ngaatĩ thĩ baa amiirẽnẽ bũwẽẽcĩ neccie tamanoko õkõyyĩ ĩcĩ alaano,
ĩthõng ũũk uduwak ethek ne,
“Kadiimi na aniitia yoko tẽẽdaha õõ cĩ Yoanẽ Batithta, ĩthõng arihia dũũca.”
26 Ma thĩ balna ikiyyia aanyĩk thõõth coo alaan kõmõthẽ õrrõt,
ĩthõng woccia athii cĩ abũrĩ thõõth cĩ bũweec coo buu,
nyatarka balna ũbũtan nẽ nguumtẽnẽy cĩk kerenniok cĩgĩnĩk ẽẽ, vẽlẽk.
27 Ma thĩ balna natẽ,
ition alaanĩ nyĩcẽkẽrowoc ĩmma tamanoko kũũk kẽtẽda õõ cĩ Yoanẽ kĩjana ĩcĩtõ.
28 Ma natẽ,
ayaha nyĩcẽkẽrowocĩ neccie õõ cĩ Yoanẽ dũũca,
ĩthõng aanyĩk bũweec nĩcẽ kũũk kayawothĩk yaatĩnnĩ.
29 Ma thĩ balna ngĩ athĩrar wobjiaha cĩk Yoanẽ thõõth coo wo,
ivitia ootti ẽlẽ cĩnnĩ, ĩthõng õõt adaacõ.
Itiling Yesu eet cĩk ẽẽn vucciaknya tur (5,000)
30 Ma balna ngĩ oboddia tionniaha ĩcĩ Yesu,
ĩthõng ivitia uduktiak ĩnõõnõ thoothonniok vẽlẽk cĩk balna õvvõ adĩman nẽẽgẽ,
kĩ thoothonniok vẽlẽk wũk balna õvvõ alimaneei nẽẽgẽ eet.
31 Nyatarka balna mẽẽlĩ eeta õrrõt cĩk õvvõ ĩcĩnĩng,
ĩthõng kothii gõõl cĩ woccia adaĩ tionniaha dainit.
Ĩthõng thĩ,
ethek Yesu ĩnõõgõ ne, “Kõõt nõõnõ naaga kaavut ngamanĩ kabanyca mĩn kuyuwuthit kĩdĩĩc.”
32 Ma natẽ,
otodit nẽẽgẽ kovowol, ĩthõng õõt ngatĩ aatẽ nẽẽgẽ dõ.
33 Ĩthõng thĩ,
mẽẽlĩ thĩ balna eeta cĩk acĩn ĩnõõgõ õrrõt,
ĩthõng agaacõ ĩnõõgõ kĩĩ kĩtĩngathõ kõõt,
ĩthõng ivirit eeta cĩk korookjiok cĩk gaalawu vẽlẽk, kõõt kõdõlanit ngĩtĩ õvõyyĩ nẽẽgẽ wo ĩcĩ owu.
34 Ma balna mĩ uluciay Yesu kovowola,
acĩn kẽnnẽ meelitin cobbi õrrõt,
ĩthõng atamatĩk ĩnõõgõ, nyatarka balna aatĩ nẽẽgẽ kĩ athaa cĩk athii cĩ ayak tũwayyioit. Ngaatĩ thĩ balna alimanĩ nẽ ĩnõõgõ thoothonniok cĩk meelĩk.
35 Ma balna ngĩ okolothĩk kõr cĩ jiatĩn nĩcẽ,
ivitia wobjiaha cĩgĩnnẽk uduktiak ĩnõõnõ entek ne,
“Ĩthĩ jiatĩn lõõcĩ, ĩthõng ẽẽn ngittio ngĩtĩ kothii eeta.
36 Anyĩk niia eet kõõt manẽẽnĩy kĩ korookjiowẽy cĩk õjõõntĩ ngato wo,
kĩĩ katĩ kõõt kutuyyia dainit cĩnĩng kadait.”
37 Ĩthõng thĩ,
ẽdẽcĩ Yesu ĩnõõgõ ethei ne,
“Anycĩk niigia ĩnõõgõ dainit.”
Ẽdẽcĩ nẽẽgẽ ĩnõõnõ athĩ ne,
“Adiimnyet niia ageeta koottia kutuyyiaha dainit cĩ awũpan nyarobinyae cĩk ẽẽn thĩĩk cĩk ẽẽn eet õmmõtõ (200) cĩk woccia agam eeti cĩ aticanni nyĩĩlõwẽ turgi, kĩĩ katĩ kaanycĩha ĩnõõgõ kuduit?”
38 Ẽdẽcĩ Yesu ĩnõõgõ ethei ne,
“Ayakcu niigia aheenin cĩk avaaddi cĩk ẽẽn,
ĩthõng?
Õõt da ĩcĩnĩt!”
Ma balna ngĩ õvvõ acĩn nẽẽgẽ wo,
ivitia uduktiak ĩnõõnõ entek ne,
“Aatĩ aheenina cĩk avaaddi tur, kĩ kulugua ramma.”
39 Ngaatĩ thĩ balna aduwacĩ Yesu wobjiak cĩgĩnĩk koo,
kuduktiak eet kaavutõ loota kartienta cĩ cũlaĩ dũngũrũr mĩn mĩn.
40 Ĩthõng aavutõ eeta loota dũngũrũr ngatĩ ẽnnẽ gõõ gwuak eet ramma kõmmõtõ,
ĩthõng ĩĩtõ gwuak eet tur.
41 Ma balna thĩna ĩdĩma Yesu aheenin cĩk avaadiay cĩk ẽẽn tur kĩ kulugua cĩk ẽẽn ramma ẽẽ,
ĩthõng ẽdẽnya tammutiddin kĩĩ kagatan dainit nĩcẽ,
ĩthõng ẽngẽr kĩĩ kaanyĩk wobjiak kengeryiek eeta.
Ĩthõng agatan kulugua ramma, ĩthõng ẽngẽr kĩĩ kaanyĩk ĩnõõgõ kengeryiek eeta.
42 Uduktõy balna eeta vẽlẽk kĩccacõ,
43 ma balna thĩna uluttia wobjiaha aheenin cĩk abbĩththĩ dongokua cĩk ẽẽn õmmõtõ kĩ ramma cĩk anyigiay aheeninẽy kĩ kuluguay.
44 Ẽẽn balna eeta cĩk maacĩk dõ cĩk alingit Yesu wo, vucciaknya tur (5,000).
Õtõ Yesu maamĩy tiddina
45 Ma baa tamanoko,
uduwak Yesu wobjiak cĩgĩnĩk kotodit kovowol kutuwantẽ kabaaktẽ kõõt ĩcĩ Beththaida tõõna cĩ gõlla,
ĩthõng balna ition nẽ meelitin cĩ eetu kõõt.
46 Ma vurtia cĩ anyĩhĩ nẽ ĩnõõgõ kõõt,
ikiyyia ũũk õtõd nẽ thiir, ĩthõng alawõy.
47 Ma balna ngĩĩ lõõcĩ garigari,
ikiyyia arawak kovowolĩ kõrgẽn cĩ bũlũco,
Yesu balna dõ cĩ ngaanĩ aavĩ natẽ.
48 Acĩn balna nẽ wobjiak ngatĩ atikõnĩ ngĩ amacuc kovowol,
nyatarka balna avungan ngõõtĩ ĩnõõgõ õrrõt.
Ma balna ngĩ õbõwẽ aal lõõcĩ,
õtõõwa balna Yesu bũlũca tiddina kũũk ĩcĩnĩng ĩcowu kadi ngĩ agama ĩnõõgõ gõõla.
49 Ĩthõng thĩ,
ma balna mĩ acĩn nẽẽgẽ Yesu ngatĩ õwõyanẽ maamĩy tiddina wo,
ahad kẽnnẽ nẽẽgẽ athĩ ne, ẽẽn nẽ miningit, ngaatĩ aarĩ nẽẽgẽ guuwunya õrrõt,
50 abarritit balna nẽẽgẽ õrrõt baa ngĩ acĩn ĩnõõnõ.
Ma tamanoko,
uduwak Yesu ĩnõõgõ ethek ne,
“Anycĩk thinneti cuguk kokomit,
aneeta Yesu,
nyĩ ongolinangũ.”
51 Ĩthõng balna õtõd nẽ kovowol kĩ ĩnõõgõ,
ĩthõng ĩbĩl ngõõtĩ. Ngaatĩ atubuanini wobjiaha cĩgĩnnẽk vẽlẽk,
52 nyatarka balna adĩĩtĩ ooti cĩgĩk pĩd,
ĩthõng athii cĩ aga kir thõõth cĩ ahat cĩ avaadiay niin.f
Anyĩk Yesu mooryiak kũbũnta Jẽnẽtharẽta
53 Ma balna mĩ abaaktẽ nẽẽgẽ bũlũc ivitia õdõlanit ngĩtĩ athĩ Jẽnẽtharẽt,
ngĩtĩ balna õvvõ ẽcẽbĩ nẽẽgẽ kovowol.
54 Ma balna ngĩ ongothia nẽẽgẽ ivitia ngatĩvõrĩ kovowola,
ivitia agaacõ eeta Yesu nĩĩco noko.
55 Ngaatĩ aviri nẽẽgẽ looc nĩcẽ vẽlẽk alũtanĩ eet cĩk ĩmmõrĩ,
ĩthõng õdõngta ĩnõõgõ kwuanĩy,
ayaha nẽẽgẽ ĩnõõgõ ngatĩ aavẽ nẽ katĩ mĩ athĩhĩ nẽẽgẽ a ne, ikiyyia nẽ.
56 Ĩthõng goolliowẽy ĩcĩk õkõyyĩ Yesu vẽlẽk,
korookjiowẽy kĩ korookjiowẽy ĩcĩk gaalawu,
kĩ manẽẽnĩy,
ayaha eeta eet cĩk ĩmmõrĩ wo ngatĩ tũwẽnto kaavutõ natẽ,
ĩthõng alaacõ ĩnõõnõ kaanyĩk ĩnõõgõ kuwumit ngeetoc cĩ cẽrẽm cĩnnĩ.
Ĩthõng eeta vẽlẽk cĩk balna uwumit cẽrẽm cĩnnĩ ẽẽ,
ivitia ũbũnta.