Luka 9

Ition Yesu wobjiak õmmõtõ kĩ ramma

(Bẽl Matewo 10:5-15; Marĩkõ 6:7-13)

Ũtũvvũ balna Yesu wobjiak cĩk ẽẽn õmmõtõ kĩ ramma, ngatĩ odoi doo, ĩthõng ikiyyia aanyĩk nẽ ĩnõõgõ tiirthẽt kĩ makathĩt, cĩ ingkawĩ nẽẽgẽ ririwanĩn cĩk gerthek, ĩthõng aanycĩk nẽẽgẽ eet kũbũnta moorithiowẽy ĩcĩk aatĩ mĩn mĩn. 2 Ĩthõng ition ĩnõõgõ kõõt kilimantek eet thõõth cĩ kabicoc cĩ Nyekuco, ĩthõng aanycĩk nẽẽgẽ eet cĩk ĩmmõrĩ kũbũnta. 3 Ngaatĩ aduwacĩ ĩnõõgõ ẽthẽcĩ ne, “Õõt kaganoko, nyĩ ayakcu tẽlẽẽĩ, locibiro, dainit, nyarobinya, kõdẽ ceremua cĩk meelĩk. 4 Ma ngĩ anycung eeta aavut õlõõ ĩcĩnĩng, aavut natẽ kuumuc kõdõlan kõr cĩ katĩ uungniccu niigia kõrõõk cĩ gaalawu nĩcẽ. 5 Ĩthõng ngĩ aburnung eeta, utdudungtẽk tuduwac cĩ thoo cuguk nginicẽ, katĩ mĩ ũtũngtewu kõrõõk nĩcĩ gaalawu ẽẽ, kĩĩ katĩ kĩĩ yelinit cĩ thõõth cĩnĩng cĩ gerthe.” 6 Ngaatĩ thĩ balna ĩngannĩ wobjiaha õvõyyĩ korookjiowẽy vẽlẽk, ĩthõng illimanit eet Nyemut cĩ Abũnna, ĩthõng aanycĩk eet kũbũnta moorithiowẽy vẽlẽk.

Õmõthẽ Ẽrõõdĩ

(Bẽl Matewo 14:1-12; Marĩkõ 6:14-29)

7 Ma balna ngĩ athĩrar alaanĩ Ẽrõõdĩ, thoothonniok cĩkkõ vẽlẽk wo, ikiyyia õmõthẽ nẽ õrrõt, nyatarka balna athĩ eeta gwuak ne, ũrũga Yoanẽ Batithta daaĩtha. 8 Ĩthõng naboo athĩ gwuak ne, õbõda Elija, ĩthõng ĩĩtõ gwuak ne, ũrũga eeti cĩ õthõõth molook cĩ Nyekuco ĩmma cĩ da baa lõõla. 9 Õthõõth kẽnnẽ Ẽrõõdĩ athĩ ne, “Kẽtẽda balna na Yoanẽ õõwa, ĩthõng ngẽnẽ cĩ nga kathihi na thoothonniok cĩk õthõõth nẽ wo?” Ngaatĩ thĩ balna adiimi Ẽrõõdĩ õkkõ acĩnĩ Yesu.

Itiling Yesu eet vucciaknya tur (5,000)

(Bẽl Matewo 14:13-21; Marĩkõ 6:30-44; Yoanẽ 6:1-14)

10 Ma balna ngĩ oboddia tionniaha, ivitia uduktiak Yesu tiic cĩ balna atican nẽẽgẽ ẽẽ. Ngaatĩ thĩ balna õkõyyĩ nẽ ĩnõõgõ õlõõ ĩcĩ gaalawu cĩ athĩ Beththaida, 11 ĩthõng thĩ, avvu kẽnnẽ aga meelitini thõõth coo, ngaatĩ õwõbĩ ĩnõõnõ. Ĩthõng ũtũvvũ Yesu ĩnõõgõ talintia, kĩĩ kilimanek eet thõõth cĩ kabicoc cĩ Nyekuco, ĩthõng aanyĩk eet cĩk ĩmmõrĩ kũbũnta.

12 Ma balna ngĩĩ yiomon, ivitia tionniaha cĩk ẽẽn õmmõtõ kĩ ramma, ĩthõng entek Yesu ne, “Duwak eet kõõt kijiokta dainit korookjiowẽy kĩ manẽẽnĩy ĩcĩk õjõõntĩ kĩ ngĩtĩ oginnie, nyatarka kaatĩ naaga ngato athii gii vẽlẽk tõ, nyatarka ẽẽn ngittio ngĩtĩ athii eeta cĩ aatẽ.”

13 Ẽdẽcĩ kẽnnẽ Yesu ennei ne, “Anycĩk ĩnõõgõ gimma kadait.” Ẽdẽcĩ nẽẽgẽ Yesu ennei ne, “Kayakca naaga aheenin cĩk avaadiay tur kĩ kulugua ramma dõ, adiimi niia ageeta koottia kutuyyiaha dainit cĩ eet cĩkkõ vẽlẽk?” 14 Ẽẽn balna eeta cĩk maacĩk vucciaknya tur (5,000) cĩk aatĩ natẽ.

Ngaatĩ ẽthẽcĩ Yesu wobjiak cĩgĩnĩk ne, “Anycĩk eet kaavutõ loota kudunguryie kĩĩtõ eet ramma kõmmõtõ mĩn mĩn.” 15 Ngaatĩ adĩmanĩ wobjiaha kĩcĩ aduwa nẽ ẽẽ, ĩthõng aavutõ vẽlẽk loota. 16 Ma natẽ, ĩdĩma Yesu aheenin cĩk avaadiay cĩk ẽẽn tur kĩ kulugua cĩk ẽẽn ramma ẽẽ, ĩthõng ĩcĩn nẽ tammutiddin, kĩĩ kennek Nyekuc ne, ibalallẽ, nyatarka ahat, ĩthõng ẽngẽr ahat cĩ avaadiay ẽẽ, kĩĩ kaanyĩk wobjiak kengeryiek meelitin. 17 Uduktõy thĩ balna eeta vẽlẽk kĩccacõ, ngaatĩ alũtanĩ wobjiaha lõtaabũr cĩk awũpan dongokua õmmõtõ kĩ ramma.

Yesu ngẽnẽ?

(Bẽl Matewo 16:13-19; Marĩkõ 8:27-29)

18 Ma kõr ĩmma cĩ balna alawini Yesu nẽdõ, ivitia ũrũbtak wobjiaha cĩgĩnnẽk ĩnõõnõ, ngaatĩ ajini nẽ ĩnõõgõ ẽthẽcĩ ne, “Athĩ nõ thẽk eeta ne, ngẽnẽ na?”

19 Ẽdẽcĩ nẽẽgẽ athĩ ne, “Athĩ eeta gwuak ne, eeni niia Yoanẽ Batithta, ĩthõng athĩ gwuak ne, eeni niia Elija, ĩthõng naboo athĩ gwuak ne, et ĩmma cĩ õthõõth molook cĩ Nyekuco yoko ĩmma cĩ da baa lõõla cĩ ikiyyia ũrũga thõng.”

20 Ngaatĩ ajini Yesu ĩnõõgõ ẽthẽcĩ ne, “Ma niigia athinnu ne, ngẽnẽ na?”

Ẽdẽcĩ Pẽtũrũ athĩ ne, “Eeni niia Kiristo cĩ itionani Nyekuci.”

21 Ma natẽ, ĩtĩrĩth Yesu ĩnõõgõ ethek ne, nyĩ aduwaccu thõõth coo et ĩmma kũdũt.

Õthõõth Yesu thõõth cĩ daaĩth cĩnnĩ

(Bẽl Matewo 16:20-28; Marĩkõ 8:30-9:1)

22 Ma natẽ, uduwak Yesu wobjiak cĩgĩnĩk ethek ne, “Acananni katĩ Ngẽrtĩ Eeto kuumuc, ĩthõng ũtũbũrĩt eeta cĩk obbitik kĩ makayyiok cĩk paadĩrnyawu, kĩ limanniok cĩk Ngiranak ĩnõõnõ, ĩthõng aruwue katĩ nẽ. Ma vurtia cĩ wathinniok iyyio, arũkna katĩ nẽ daaĩtha.”

23 Ma natẽ, uduwak ĩnõõgõ vẽlẽk ethek ne, “Eeti cĩ adiim õwõbja aneeta, anycĩk ĩnõõnõ kerehek ẽlẽ cĩnnẽ, ĩthõng õdõng kuruce cĩnnĩ dõõkĩthĩ, ĩthõng õwõba aneeta. 24 Eeti cĩ adiim athũnnĩ rũgẽt cĩnnĩ, atdukeei katĩ tuu, ĩthõng thĩ, eeti cĩ atdukeei rũgẽt cĩnnĩ tuu, nyatarka aneeta, eliay katĩ nẽ. 25 Nyia yoko thẽk cĩ woccia abũnna cĩ amũda eeti, ma ngĩ utdukeek nẽ rũgẽt cĩnnĩ tuu, kĩĩ katĩ kaanyĩwothĩk ĩnõõnõ lõõcĩ vẽlẽk? 26 Ĩthõng mĩ angawan eeti, nyatarka aneeta kĩ thõõth cannĩ, angawan katĩ Ngẽrtĩ Eeto buu, nyatarka ĩnõõnõ, katĩ ngĩ ikiyyia nẽ bulẽnta cĩnnĩ, kĩ bulẽnta ĩcĩ Baatĩnnĩ, kĩ ĩcĩ anjĩlẽt cĩk dĩhĩmĩk. 27 Kaduwacung na agiitia dĩdĩ, aatĩ eeta gwuak kõrgẽna cunung cĩk katĩ arũgĩ kuumuc kĩcĩnĩt kabicoc cĩ Nyekuco.”

Tũwũwẽnĩt cĩ ẽlẽ cĩ Yesu

(Bẽl Matewo 17:1-8; Marĩkõ 9:2-8)

28 Ma vurtia cĩ wathinniok turgi, ũtũvvũ Yesu Pẽtũrũ, Yoanẽ, kĩ Jemith, ĩthõng ũũwĩ ĩnõõgõ thiira õvvõ alayyie. 29 Ma balna ngaanĩ alayyie Yesu, ũtũwẽ nguum cĩnnẽ, ĩthõng atalanyit ceremuana cĩgĩnnẽk kĩĩtõ võõrĩ pẽr. 30 Ma tamanoko, uppuantiay Mutha kĩ Elija 31 bulẽnta cobbi õrrõt, ĩthõng othoothiõy kĩ Yesu, õthõõth gõõl cĩ katĩ õkkõ adaaknĩ nẽ Yeruthalẽma, kĩĩ katĩ kĩĩ thõõth wũ balna eheeddi kĩĩ dĩdĩ. 32 Amũdaai kẽnnẽ thõõth coo agamtaĩ Pẽtũrũ kĩ gõõnõgĩ kĩnyaha. Ma balna ngĩ acĩnẽ wo, acĩn kẽnnẽ bulẽnĩt cĩnnĩ, ĩthõng ĩcĩnĩt eet ramma abĩlĩ kõdõwẽ kĩ Yesu. 33 Ma balna ngĩ ĩngathĩ Mutha kĩ Elija ngĩ õvvõ wo, othoothĩk Pẽtũrũ Yesu ethek ne, “Makayyioit, abũnna ngatĩ kaatẽ ngato, kẽtẽngẽnyca ciithi iyyio, cunni codoi, cĩ Mutha codoi, ĩthõng ĩĩ ĩmma cĩ Elija.” Athii balna cĩ aga Pẽtũrũ thõõth cĩ aduwa nẽ wo.

34 Ma balna nganĩ õthõõth Pẽtũrũ, uppuanak diith kũmũt ĩnõõgõ, ngaatĩ ongolini wobjiaha õrrõt ngatĩ ammũtĩ diith ĩnõõgõ. 35 Ma natẽ, õthõõth moloowĩ ĩmma diitha athĩ ne, “Ngẽrnanĩ cĩ kẽbẽra balna na coo, ĩthĩrarit ĩnõõnõ.” 36 Ma balna ngĩ õthõõth moloowĩ vẽlẽk, ivitia ĩcĩnĩt wobjiaha Yesu aavu mĩn. Ngaatĩ avvu ĩjainie nẽẽgẽ, ĩthõng athii cĩ aduwaai eet thõõth nĩcĩ balna acĩn nẽẽgẽ ẽẽ, kũdũt.

Anyĩk Yesu logoo cĩ maacĩ kũbũna

(Bẽl Matewo 17:14-18; Marĩkõ 9:14-27)

37 Ma baa ngerethietĩn cĩnnĩ, ullucciay Yesu kĩ wobjiak cĩgĩnĩk iyyio thiira, ĩthõng ivitia urumtõy kĩ meelitin cobbi õrrõt. 38 Ma natẽ noko, othoothĩk eeti ĩmma Yesu meelitina ethei ne, “Limannioit, ẽẽlaha baai doolec cannĩ cĩ odoi dõ wo. 39 Logoo cĩ ẽhẽcĩ ririwacĩ cĩ gerthe, uuki ĩnõõnõ looc dõõkĩthĩ kipirpir nẽ kuumuc kuduv kũtũgĩ cĩnnẽ, ĩthõng naboo athii cĩ uungni ririwacĩ cĩ gerthe ĩnõõnõ, ĩthõng ẽgẽrẽthan ĩnõõnõ. 40 Kala balna na wobjiak cugunik kitingkacõ ririwac cĩ gerthe ĩcĩnnĩ, ĩthõng thĩ, athii kẽnnẽ nẽẽgẽ cĩ ũũlĩ kũdũt.”

41 Ngaatĩ ẽthẽcĩ Yesu ĩnõõgõ ne, “Eeginnu niigia gẽrthẽ eeta cĩk erkinya cĩkkõ wo õrrõt, ĩthõng athii leminiti ĩcunung tõ. Adiimnyu niigia kũrũmtẽ na kĩ agiitia kuumuc kĩĩ tĩngan? Yaha da ngeruni cunni wo ngato.”

42 Ma balna ngĩ ikiyyia logoo cĩ maacĩ ẽẽ, alna uuki ririwacĩ cĩ gerthe wo, ĩnõõnõ looc noko kipirpir. Ma natẽ, egerenyek Yesu ririwac cĩ gerthe wo, ĩthõng aanyĩk nẽ ĩnõõnõ kũbũna, ĩthõng aanyĩk Yesu ĩnõõnõ baatĩnnĩ. 43 Ĩthõng balna utubuan tiirthẽtĩ cobbi cĩ Nyekuco wo eet vẽlẽk.

Õthõõth Yesu thõõth cĩ daaĩth cĩnnĩ naboo

(Bẽl Matewo 17:22-23; Marĩkõ 9:30-32)

Ma balna nga atubuanni eeta vẽlẽk thõõth cĩ adĩman Yesu wo, ethek nẽ wobjiak cĩgĩnĩk ne, 44 “Ĩthĩrarit thõõth cĩ kaduwacung na wo jurrung, anyĩwothi katĩ Ngẽrtĩ Eeto athĩnẽy ĩcĩk eet cĩk ẽẽn mĩrõk cĩgĩnĩk.” 45 Athii balna kẽnnẽ cĩ aga nẽẽgẽ thõõth cĩ õthõõth Yesu wo buu, nyatarka balna alugunyi thõõth coo ĩcĩnĩng, kĩĩ katĩ athii cĩ aga nẽẽgẽ. Ĩthõng naboo balna ongollie nẽẽgẽ ngatĩ ajini ĩnõõnõ.

Ngẽnẽ katĩ cĩ obbi?

(Bẽl Matewo 18:1-5; Marĩkõ 9:33-37)

46 Ĩthõng thĩ, ẽtẽrẽktaĩ wobjiaha cĩk Yesu pẽkan cĩ athĩ ne, ngẽnẽ woccia katĩ cĩ obbi kõrgẽna cĩnĩng. 47 Aga balna Yesu muwẽẽnĩt cĩnĩng wo. Ngaatĩ adĩmaanĩ doolec cĩ dĩcĩ, ĩthõng aanyĩk doolec kĩbĩl ĩcĩnnĩ joonui. 48 Ĩthõng ennek ĩnõõgõ ne, “Eeti cĩ ẽlẽmĩ ngatĩ arũmẽẽnĩ kĩ logoo coo õlõõ cĩnnĩ talintia thaarĩy ĩcĩganĩk, ẽlẽmnya aneeta, ĩthõng eeti cĩ ẽlẽmnya aneeta wo, ẽlẽmĩ et wũ balna itionana aneeta. Ĩthõng eeti cĩ aticanni athimatĩth kõrgẽna cunung vẽlẽk, ĩnõõnõ cĩ obbi.”

Eeti ĩmma cĩ athii cĩ aaburneccet ageeta, ẽẽn cĩnac

(Bẽl Marĩkõ 9:38-40)

49 Ma natẽ, ethek Yoanẽ Yesu ne, “Makayyioit kacĩnna balna naaga et ĩmma ingka ririwanĩn cĩk gerthek thaarĩy ĩcugunik, ĩthõng kuduktiaha ĩnõõnõ kĩbĩlĩ tiic cĩnnĩ ẽẽ, nyatarka athii cĩ ẽẽn nẽ et cĩnac.”

50 Ẽdẽcĩ kẽnnẽ Yesu ennei ne, “Nyĩ abilnuu ĩnõõnõ, nyatarka eeti cĩ athii cĩ aaburneccung agiitia, ẽẽn et cunung.”

Ũtũbũrẽ Yesu Thamaria

51 Ma balna ngĩ õbõwẽ kõr cĩ odongini Yesu õkõyyĩ tammuatiddina, ikiyyia ẽlẽm nẽ idiim ũũk Yeruthalẽma. 52 Ngaatĩ itionĩ eet õõgĩ kutuwantẽ kõõt õlõõ ĩmmanĩ ĩcĩ Thamaria, kĩĩ katĩ kõõt kĩdĩmantek ĩnõõnõ gii vẽlẽk. 53 Ĩthõng thĩ, kẽnnẽ balna abũrĩ eeta cĩk kõrõõk nĩcẽ Yesu, nyatarka õkkõ nẽ ĩcĩ Yeruthalẽmĩ. 54 Ma balna ngĩ acĩn wobjiaha Jemith kĩ Yoanẽ thõõth cĩ õgõõn ketee wo, ijinit Yesu entek ne, “Makayyioit, adiimi niia ageeta kutuvuyyiaha guo tammuatiddina, kikiyyia kũtũth eet cĩkkõ?” 55 Ĩthõng amuudi kẽnnẽ Yesu, ĩthõng egerenyek ĩnõõgõ, 56 ngaatĩ õvõyyĩ nẽẽgẽ õlõõ ĩmmanĩ.

Gõõl cĩ kõwõbĩ Yesu

(Bẽl Matewo 8:19-22)

57 Ma balna nganĩ õwõ nẽẽgẽ gõõla, ethek eeti ĩmma Yesu ne, “Kowobji katĩ na aniitia nginiwa ĩcĩ õkõyyẽ niia vẽlẽk.”

58 Ẽdẽcĩ kẽnnẽ Yesu ĩnõõnõ ennei ne, “Ayak kireeruana tharẽn cĩk oginnie, ĩthõng ayak kĩballĩ buu tabanwua cĩgĩk, ĩthõng thĩ, athii Ngẽrtĩ Eeto ngĩtĩ aruwanĩ nẽ õõ cĩnnĩ nẽnnẽ kaganoko tõ.”

59 Ma natẽ, uduwak Yesu et ĩmma natẽ noko ethek ne, “Ijjia wõbanĩ.”

Ẽdẽcĩ kẽnnẽ eeti neccie athĩ ne, “Makayyioit, anya nõ kũũk kada baang, ĩthõng kõbõda.”

60 Ẽdẽcĩ Yesu ĩnõõnõ ennei ne, “Anyĩk eet wũk athii cĩ athĩrar thõõth cĩ Nyekuco kadaacõ daakciak. Bĩt nẽnnẽ niia limanek eet nyemut cĩ kabicoc cĩ Nyekuco.”

61 Ma natẽ ẽdẽc eeti ĩmma naboo athĩ ne, “Makayyioit, kowobji nẽnnẽ thẽk katĩ na buu aniitia, nya nõ kũũk kĩthawĩk eet cĩk kõrõõk cannĩ gõõla.”

62 Ẽdẽcĩ kẽnnẽ Yesu ĩnõõnõ ethei ne, “Athii eeti cĩ agam koliac cĩ tango, ĩthõng ummudie, athii nẽ cĩ ẽtẽmanõnĩ ngatĩ aticanini kabicoca ĩcĩ Nyekuco.”