Luka 8

Ngaay cĩk ẽẽl Yesu

Ma vurtia cĩnnĩ, ĩtĩnga Yesu ũũk irionĩk eet Nyemut cĩ Abũnna cĩ kabicoc cĩ Nyekuco korookjiowẽy ĩcĩk gaalawu kĩ korookjiowẽy. Iriok balna nẽ kĩ wobjiak wũk ẽẽn õmmõtõ kĩ ramma, 2 kĩ ngaay õõgĩ cĩk balna ingkawĩ nẽ ririwanĩn cĩk gerthek, ĩthõng aanyĩk ĩnõõgõ kũbũnta moorithiowẽy ĩcĩgĩk mĩn mĩn. Athĩ balna ngaay cĩkkõ thar cĩgĩk Maria cĩ balna athĩ thar õõgĩ Madalẽna, cĩ balna ingka Yesu ririwanĩn tũrgẽrẽm cĩk gerthek ẽla cĩnnĩ, 3 Jõanna, Thuthana kĩ gõõnõgĩ õõgĩ. Ẽẽl balna ngaay cĩkkõ kaalĩy ĩcĩk ayak nẽẽgẽ Yesu kĩ wobjiak cĩgĩnĩk. Ẽẽn balna Cuutha maac cĩ Jõanna, gaalinit cĩ aticanothi alaan Ẽrõõd.

Thõõth cĩ owovothi cĩ athacĩ evyioiti kinyomo

(Bẽl Matewo 13:1-9; Marĩkõ 4:1-9)

4 Ma balna nganĩ alũtẽ meelitini cĩ aku korookjiowẽy ĩcĩk meelĩk cĩk gaalawu, ngatĩ aavẽ Yesu wo, ithianaĩ nẽ uduwak eet liman cĩ owovothi cĩ alĩtanẽ eet thõõth cĩ athĩ ne, 5 “Õkkõ balna athacĩ evyioiti ĩmma kinyomo. Ma balna ngĩ athacĩ nẽ kinyomo wo, athanothi balna gwuak gõõla, ĩthõng aathitõ eeta ĩnõõgõ, ĩthõng eberyia kĩballĩ ĩnõõgõ. 6 Athanothi kinyomona gwuak ngĩtĩ ẽẽn bĩĩyẽn, ĩthõng ma balna ngĩ ukullia, ikiyyia ũtũũth kõrra, nyatarka dĩc balna nyũnatĩ natẽ. 7 Athanothi balna kinyomona gwuak ngĩtĩ ẽẽn bĩlla, ĩthõng itilithia kõdõwẽ kĩ bĩlla ngaatĩ akuuwi bĩlla ĩnõõgõ. 8 Ĩthõng balna athaantothĩk kinyomona gwuak tõdõway ĩcĩk abũnna. Ma balna ngĩ akula wo, ivitia ibbiritõ jurrung kijiar wũk balna athaccie ĩcĩ ootinu ngõnana eet tur.”

Ma balna ngĩ ẽdẽcak nẽ thoothonniok cĩkkõ vẽlẽk, irion ĩthĩ ne, “Eeti cĩ ayak kĩĩn, anyĩk kĩthĩwõy!”

Nyia kõthõõth Yesu thoothonniowẽy ĩcĩk owovothi wo

(Bẽl Matewo 13:10-17; Marĩkõ 4:10-12)

9 Ma natẽ, ijinit wobjiaha cĩgĩnnẽk ĩnõõnõ kuduwa thõõth cĩ liman cĩ owovothi cĩ alĩta eet wo. 10 Ĩthõng ẽdẽc Yesu ĩnõõgõ ethek ne, “Kuduwawung balna na agiitia thoothonniok cĩk alugunyi cĩ kabicoc cĩ Nyekuco vẽlẽk, ĩthõng thĩ, eeta cĩk kirioni na thoothiowẽy ĩcĩk owovothi cĩk alugunyi wo, kathĩ ne, kĩĩ katĩ keyeliay Nyaragawa cĩ Nyekuco cĩ athĩ ne,

“ ‘Acĩnẽ katĩ eeta cĩkkõ,

ĩthõng ma ngĩ acĩnẽ wo, athii cĩ acĩnĩ,

athĩraryi katĩ eeta cĩkkõ,

ĩthõng ma ngĩ athĩraryi wo, athii cĩ agawĩ.’

Uduwa Yesu thõõth cĩ athacĩ evyioiti kinyomo

(Bẽl Matewo 13:18-23; Marĩkõ 4:13-20)

11 “Thõõth cĩ liman cĩ owovothi cĩ alĩta eet wo athĩ ne, ẽẽn kinyomona cĩk athaccie wo thõõth cĩ Nyekuco. 12 Kinyomona cĩk athanothi gõõl wo, eyehethothi eet cĩk athĩrar thõõth cĩ Nyekuco, ĩthõng ikiyyia agama alaanĩ cĩ ririwanĩn cĩk gerthek thõõth thinnetinẽy cĩgĩk, kĩĩ katĩ athii nẽẽgẽ cĩ ẽlẽmĩ thõõth cĩ Nyekuco, ĩthõng eliay. 13 Ĩthõng kinyomona cĩk athanothi bĩĩyẽn wo, eyehethothi eet cĩk athĩrar thõõth cĩ Nyekuco talintia. Ẽlẽmĩ itin cĩ turi kaganoko, ĩthõng thĩ, ma ngĩ aku tĩmanĩ wo, ũtũngtek thõõth cĩ Nyekuco wo.

14 “Ĩthõng naboo kinyomona cĩk athanothi bĩllanẽy wo, ẽẽn eet cĩk athĩrar thõõth cĩ Nyekuco, ĩthõng thĩ, õwõ nẽẽgẽ gõõl cĩnĩng dõ, ĩthõng omoththie nẽẽgẽ thoothonniok cĩk rũgẽt cĩnĩng, kĩ balinit, kĩ kaal cĩk atalneei eeta, ĩthõng athii nẽẽgẽ cĩ abiiri. 15 Ĩthõng thĩ, kinyomona cĩk athanothi tõdõway ĩcĩk abũnna wo, eyehethothi eet cĩk athimatĩthĩ cĩk võõrĩk thinneti. Eet cĩk athĩrar thõõth, ĩthõng uthuutti jurrung kĩ labĩna cĩk alĩnna, ĩthõng ibbiritõ, ĩthõng eteddiay.

Gii cĩ katũkũlẽnĩ cĩ aavĩ lobela

(Bẽl Marĩkõ 4:21-25)

16 “Athii eeti cĩ atũkũlei gii cĩ katũkũlẽnĩ, ĩthõng arĩk ijjia, kõdẽ lobela vurtia tõ. Aari woccia thẽk nẽ ĩnõõnõ kaavu lobela, kĩĩ katĩ mĩ ẽhẽẽt eeta ciith, arubothi atũkũlĩ. 17 Edenyiay katĩ thõõth cĩ alugunyi, ĩthõng gii cĩ alugunyi edenyiay katĩna. 18 Ĩthõng thĩna, ĩthĩktõy jurrung. Eeti cĩ ayak gimma, anyĩwothi katĩ ĩnõõnõ gii cĩ obbi, ĩthõng eeti cĩ kothii gimma kũdũt, agammiay katĩ ĩnõõnõ gii cĩ dĩcĩlĩm cĩ amuk nẽ athĩ ne, ayak nẽ ẽẽ.”

Gõtõõnõgĩ Yesu kĩ yaatĩnnĩ

(Bẽl Matewo 12:46-50; Marĩkõ 3:31-35)

19 Avvu balna gõtõõnõgĩ Yesu kĩ yaatĩnnĩ kivitia kĩcĩnĩt ĩnõõnõ, ĩthõng thĩ, balna adĩccẽ ĩnõõgõ ngatĩ õdõlanĩ ĩnõõnõ, nyatarka meelitin. 20 Ngaatĩ aduwacĩ eeti ĩmma Yesu ẽthẽcĩ ne, “Aatĩ yaaya kĩ gotoonogu ngatĩvõrĩ adiim ngĩ acinni nẽẽgẽ aniitia.”

21 Ẽdẽcĩ kẽnnẽ Yesu athĩ ne, “Eeta cĩk athĩrar thõõth cĩ Nyekuco, ĩthõng iticantõõĩ, ẽẽn nẽẽgẽ yaang kĩ gõtõõnõga cĩganĩk.”

Ĩbĩlĩ Yesu ngõõt cĩ avungan õrrõt

(Bẽl Matewo 8:23-27; Marĩkõ 4:35-41)

22 Ma kõr ĩmma, ethek Yesu wobjiak cĩgĩnĩk ne, “Kabaaktĩ da bũlũc kõõt titimma ĩcĩ gõlla.” Ngaatĩ õtõdĩ nẽẽgẽ kovowol õvõyyĩ. 23 Ma balna nganĩ õwõ nẽẽgẽ kovowola bũlũcatõ wo, atangu balna Yesu. Ma balna natẽ tamanoko, uvungan ngõõtĩ ĩmma cĩ tiiri õrrõt, ĩthõng õtõmõõĩ kovowol kidiim kukuuwue kovowolĩ, ĩthõng õbõktẽ nẽẽgẽ daaĩtha.

24 Ngaatĩ õvvõ aturanĩ wobjiaha Yesu ẽthẽcĩ ne, “Makayyioit, Makayyioit, kõbõktẽ naaga kidiimitõ kukuyyie!”

Ma natẽ, ĩtĩnga Yesu, ĩthõng egerenyek ngõõt kĩ maam kĩbĩlĩt, ĩthõng ĩbĩlĩta. 25 Ĩthõng ijin Yesu wobjiak ethek ne, “Aavĩ leminiti cunung ngatdang?”

Nga kẽnnẽ nẽẽgẽ abarrit noko, ĩthõng nga atdirlangan thõõth neccie ĩnõõgõ. Ngaatĩ ajinõõnĩ nyaguana athĩnnĩ ne, “Et jang gõõ coo? Aduwaai nẽ ngõõt kĩ maam tiirthẽta kĩbĩlĩt, ĩthõng athĩrar ĩnõõnõ wo.”

Aanyĩk Yesu et cĩ ayak ririwanĩn cĩk gerthek kũbũna

(Bẽl Matewo 8:28-34; Marĩkõ 5:1-20)

26 Ma natẽ, abaaktothĩk nẽẽgẽ Bũlũc cĩ Galilea õvvõ looca ĩcĩ Gẽrathẽnẽthĩ. 27 Ma balna mĩ aluciay Yesu kovowola wo, aku kẽnnẽ aruumõy kĩ et cĩ ayak ririwac cĩ gerthe cĩ aku õlõõ cĩ gaalawu. Et cĩ balna õwõ tdilanyany erkinya cĩk meelĩk õrrõt, athii nẽ cĩ abaak õlõõ, ĩthõng thĩ, abaak nẽ bĩĩyẽnĩy ĩcĩk adawini eeta.

28 Ma balna mĩ acĩn eeti neccie Yesu wo, acalcal õrrõt kuuk looc thoonĩy ĩcĩk Yesu, ĩthõng ẽgẽrẽny ĩthĩ ne, “Nyia cĩ adiimi niia ĩcannĩ wo Yesu, Ngẽrtĩ Nyekuc cĩ Ijiar vẽlẽk? Kalayyi na aniitia nyĩ adĩmanna aneeta buth!” 29 Aduwa baa nẽ ketee, nyatarka egerenyek Yesu ririwac cĩ gerthe ẽẽ, kũtũngek ĩnõõnõ. Ĩthõng balna da gõõ wathinniok vẽlẽk, alna uuki ririwacĩ cĩ gerthe ẽẽ, et looc kaganoko. Ma ngĩ ẽcẽb eeta ĩnõõnõ thoo kĩ athĩn cĩgĩnĩk thĩĩhĩy, ĩthõng ebeit thõng buu, nga kẽnnẽ ẽtẽd ririwacĩ cĩ gerthe ẽẽ, thĩĩk noko, ĩthõng ũũwĩ et ngatĩ õkkõ anyĩcẽ ĩnõõnõ kaavu mĩn.

30 Ĩthõng ijin Yesu et nĩcẽ ethek ne, “Athĩ thar cugunik ngẽnẽ?”

Ẽdẽcĩ nẽ athĩ ne, “Athĩ thar cĩganĩk Lijion,” nyatarka ẽtẽẽkta balna ririwanĩna cĩk meelĩk cĩk gerthek ĩcĩnnĩ. 31 Ngaatĩ alawĩ nẽẽgẽ Yesu ẽthẽcĩ ne, “Nyĩ itionicet niia ageeta looca cĩ daakciawu.”

32 Ẽggẽ balna tẽẽnyĩ cĩ kiborongetu thiira kabanyca natẽ. Ngaatĩ alawĩ ririwanĩna cĩk gerthek Yesu kaanyĩk ĩnõõgõ kõõt kibõrõngẽtẽy nĩĩkẽ. Ĩthõng anyĩk nẽ ĩnõõgõ kõõt. 33 Ma balna ngĩ ẽẽkta ririwanĩnẽ cĩk gerthek ẽla cĩ eeto wo, õõt edecciek kibõrõngẽtẽy nĩĩkẽ. Ngaatĩ agubuanĩ tẽẽnyĩ titimma ĩcĩ thilo, ĩthõng õõt ubukantothik bũlũc kutdududdie.

34 Ma balna mĩ acĩn tũwayyiowa cĩk kiborongetu thõõth coo wo, ivirit tamanoko õõt uduktiak eet õlõõ cĩ gaalawu kĩ manẽẽnĩy. 35 Ngaatĩ thĩ balna õvvõ acĩnĩ eeta thõõth coo. Ma balna ngĩ arubothi nẽẽgẽ Yesu wo, acĩn kẽnnẽ et nĩcĩ ẽẽkta ririwanĩna cĩk gerthek ẽẽ, aavĩ loota joonui thoonĩy cĩk Yesu. Itihim nẽ ceremua, ĩthõng ũbũna muwẽẽnĩtĩ cĩnnẽ buu. Ĩthõng balna natẽ abarrit kẽnnẽ eeta õrrõt. 36 Ma natẽ, õõt uduktiak eeta cĩk acĩn thõõth coo wo, gõõnõgĩ gõõl cĩ elianẽ eeti cĩ ayak ririwanĩn cĩk gerthek wo. 37 Ngaatĩ aduwacĩ eeta cĩk Gẽrathẽnẽthĩ vẽlẽk Yesu kũtũngek looc cĩnĩng, nyatarka balna ikiyyia agam ĩnõõgõ tongolinti cĩ obbi õrrõt. Ngaatĩ õtõdĩ Yesu kovowol adiim ngĩ õkkõ.

38 Adiim balna eeti cĩ eliay ririwanĩnẽy cĩk gerthek wo iriok kĩ ĩnõõnõ, ĩthõng thĩ, kẽnnẽ aduwaai Yesu ĩnõõnõ ennei ne, 39 “Miirie bĩt ĩcĩ olu, ĩthõng uuwu uduwawu eet thõõth cĩ ĩdĩmanei Nyekuci aniitia wo.” Ngaatĩ õkõyyĩ, ĩthõng ũũk uduwak eet õlõõ cĩ gaalawu thõõth cĩ adĩmaneei Yesu ĩnõõnõ ẽẽ.

Bũweec cĩ adaaĩ kĩ ngaa cĩ ĩmmõrĩ

(Bẽl Matewo 9:18-26; Marĩkõ 5:21-43)

40 Ma balna ngĩ õbõda Yesu, amũdaai kẽnnẽ meelitin ĩmma cĩ ẽrẽ ĩnõõnõ, nyatarka balna aga nẽẽgẽ ngatĩ akuni nẽnẽ.

41 Ma natẽ, aavĩ balna eeti ĩmma cĩ athĩ thar Jairoth cĩ ẽẽn makayyioit cĩ Ciith cĩ Lawintio. Ikiyyia akat nẽ kuthungti thoonĩy ĩcĩk Yesu, ĩthõng ĩlalek ĩnõõnõ kũũk õlõõ cĩnnĩ, 42 nyatarka õbõwẽ balna idiim ngĩ adaak bũwẽnyĩnẽ cĩnnẽ, cĩ ẽẽn erkinya õmmõtõ kĩ ramma. Doolec balna cĩnnĩ cĩ ngayyi dõ neccie.

Ma balna nganĩ õwõ Yesu gõõla, alũtothi balna meelitini ĩnõõnõ kidiimitõ ngĩ ĩyõt ĩnõõnõ. 43 Ĩthõng naboo balna amũdaai aavĩ ngaa ĩmma meelitina cĩ õwõ ẽlẽ cĩnnẽ biyyie erkinya cĩk ẽẽn õmmõtõ kĩ ramma athii cĩ abĩlĩ kũdũt, nyatarka balna athii eeti cĩ ẽẽla ĩnõõnõ tõ. 44 Ngaatĩ anĩwothĩcẽ ngaa coo Yesu ĩcĩ bowuco meelitina, ĩthõng uwum cẽrẽm cĩnnĩ. Ma natẽ noko, ĩbĩl thõõth cĩ õwõyyĩ ẽlẽ cĩnnẽ wo noko.

45 Ma natẽ, ijinõy Yesu ĩthĩ ne, “Ngẽnẽ cĩ awumnya aneeta wo?”

Ẽpẽkan kẽnnẽ thĩ balna eeta vẽlẽk, ĩthõng ẽdẽc Pẽtũrũ Yesu ethek ne, “Makayyioit, alũtothici meelitini aniitia õrrõt, ĩthõng naboo akinyoni thõng buu.”

46 Ĩthõng thĩ, ẽdẽcĩ Yesu athĩ ne, “Uwuma thẽk kette eeti ĩmma, nyatarka kathihi ngatĩ ũũk tiirthẽtĩ ĩmma ẽla cannĩ ngatĩvõrĩ.”

47 Ma balna thĩna aga ngaa coo ĩthĩ ne, kedenyiay katĩ wo, ikiyyia abarrit nĩĩco noko, ĩthõng akat kuthungti joonui thoonĩy ĩcĩk Yesu, kẽbẽrẽnĩy cĩk eet vẽlẽk, ĩthõng uduwa thõõth cĩ awumi nẽ cẽrẽm cĩnnĩ ẽẽ. Ngaatĩ aduwacĩ eet gõõl cĩ aku abũnnanĩ nẽ itin nĩcẽ noko ẽẽ. 48 Ngaatĩ aduwacĩ Yesu ĩnõõnõ ẽthẽcĩ ne, “Bũwẽnyanĩ, anyi aniitia leminiti cunnie bũna. Bĩt avvu jurrung.”

49 Ma balna nganĩ õthõõth Yesu, uppuaniay kẽnnẽ eeti ĩmma cĩ aku ĩcĩ kõrõõk cĩ Jairo makayyioit cĩ Ciith cĩ Lawintio, ĩthõng ethek Jairo ne, “Adaak bũwẽnyunie cunnie, nyĩ nganĩ eheci Limannioit.”

50 Ma balna ngĩ athĩrar Yesu thõõth coo wo, othoothĩk nẽ Jairo ethek ne, “Nyĩ omothie, yak leminit, ĩthõng katĩ ũbũna dooleca.”

51 Ma balna ngĩ upwaniay Yesu õlõõ cĩ Jairo wo, ũũk ujuraĩ nẽ eet ngĩ iithio ciith, ĩthõng ẽlẽmaaĩ Pẽtũrũ, kĩ Yoanẽ kĩ Jemith dõ kĩ baatĩ dooleco kĩ yaatĩnnĩ. 52 Ma balna ngĩ aar eeta uuwunya natẽ wo, ikiyyia irionĩk Yesu eet ethek ne, “Nyĩ ngaanĩ aluyyu, ngaanie kadaak dooleca, õõngĩ doolec kaganoko.”

53 Arannĩ kẽnnẽ eeta ĩnõõnõ, nyatarka balna agaacõ nẽẽgẽ balna ngĩ adaak doolec vẽlẽk. 54 Ngaatĩ agamĩ Yesu doolec athiit, ĩthõng ethek ne, “Doo cannie wo tĩnga jiena!” 55 Ma natẽ, ũrũk dooleca, ĩthõng ĩtĩnga. Ĩthõng uduwak Yesu ĩnõõgõ kaanycĩk ĩnõõnõ gimma kadak. 56 Ĩthõng balna itdirlangan thõõth coo baatĩ dooleco kĩ yaatĩ dooleco, ĩthõng uduwak Yesu ĩnõõgõ ennek ne, nyĩ aduwaccu thõõth coo et ĩmma.