Ition Yesu wobjiak õmmõtõ kĩ ramma
(Bẽl Marĩkõ 3:13-19; Luka 6:12-16)
10
Ũtũvvũwa balna Yesu wobjiak cĩgĩnĩk wũk ẽẽn õmmõtõ kĩ ramma kivitia ĩcĩnnĩ, ĩthõng aanyĩk ĩnõõgõ tiirthẽt cĩ ingkawĩ nẽẽgẽ ririwanĩn cĩk gerthek kĩ tiirthẽt cĩ anyĩcẽ eet cĩk ayak moorithiok mĩn mĩn kũbũnta.2 Thaaryiok cĩk tionniaka cĩk ẽẽn õmmõtõ kĩ ramma wo cĩkkõ, athĩ cĩ owu Thimõnẽ cĩ athĩ Pẽtũrũ kĩ gõtõnĩ cĩ athĩ Anderiya, kĩ Jemith ngẽrtĩ Thebedeo kĩ gõtõnĩ cĩ athĩ Yoanẽ. 3 Pilipo kĩ Bartholomewo, kĩ Tomath kĩ Matewo wũ alũt mũcũrrũ, Jemith ngẽrtĩ Alivewo kĩ Thaddewoth, 4 Thimõnẽ wũ baa gõõ muotĩ õrrõt Ĩthraĩla, kĩ Yudath Ĩthkariot cĩ katĩ õkkõ õvõlõngĩ Yesu.
Ition Yesu tionniak cĩk ẽẽn õmmõtõ kĩ ramma kõõt kilimanit thõõth cĩnnĩ
(Bẽl Marĩkõ 6:7-13; Luka 9:1-6)
5 Ition balna Yesu tionniak cĩk ẽẽn õmmõtõ kĩ ramma wo, tĩrĩthẽnta cĩ ẽthẽcĩ ĩnõõgõ ne, “Nyĩ ovvoyyu eetĩnẽy ĩcĩk athii cĩ ẽẽn Yudei, ĩthõng nyĩ ovvoyyu naboo buu õlõõ ĩcĩ gaalawu ĩcĩ eet cĩk Thamaria.b 6 Abũnna ma ngĩ ovvoyyu ĩcĩ eet cĩk Ĩthraĩlĩ ẽẽ, nyatarka aatĩ nẽẽgẽ kĩ athaa cĩk ithiicõ. 7 Ĩthõng ngĩ oottu, irionit nyemut cĩ athĩ ne, ‘Õbõwẽ kabicocĩ cĩ tammutiddino aavu joonui.’ 8 Anycĩk eet cĩk ĩmmõrĩ kũbũnta, uruguthia eet cĩk adaaĩ, ĩdĩmanit eet cĩk adak nyataba kũbũnta jurrung, ĩthõng itingkayyu ririwanĩn cĩk gerthek. Agamnyu balna niigia anyinit cĩ athii cĩ adũmannu thõng, ĩthõng yoko, eelit niigia buu eet kaganoko. 9 Nyĩ ayakcu nyarobinya cĩk ẽẽn thĩĩk cĩk athĩ kathalkathal,c kõdẽ daab, kõdẽ thĩĩk cĩk merihik lococẽnĩy ĩcuguk. 10 Ĩthõng nyĩ ayakcu locibironya hẽẽrõna, kõdẽ ceremua õõgĩ, kõdẽ caava, kõdẽ kẽẽt cĩ towominto, nyatarka cĩ gõõ thẽk kadũman dĩdĩ ticcianniok tiica cĩ adĩman nẽẽgẽ.
11 “Ma ngĩ itioththu kõrõõk cĩ gaalawu, kõdẽ kõrõõk ĩmma, ĩthaac eet, ĩthõng umuddiawu et cĩ võõrĩ thĩnĩn, ĩthõng aavuttu natẽ kuumuc kõdõlan itini cĩ owoyyu. 12 Mĩ iithioyyu kõrõõk nĩcẽ, entek eet ne, ‘Aavĩ ganõnĩ ĩcunung.’ 13 Ma ngĩ võõrĩ eet cĩk kõrõõk nĩcẽ thinneti, elemnyung katĩ agiitia, anycĩk gatan kaavu natẽ. Mĩ athii tõ, anycĩk gatan cunung wo kõbõdawung agiitia. 14 Ĩthõng mĩ aburnung eeti ĩmma, kõdẽ athii cĩ athĩrarĩ nyemut cunung, utudungtek tuduwac cĩ thoo cuguk cĩk tabanyĩk kĩĩ yelinit cĩ aburnung nẽ agiitia katĩ ngĩ ũtũngtewu niigia kõrõõk nĩcẽ, kõdẽ kõrõõk cĩ gaalawu ẽẽ, buu. 15 Kaduwacung na dĩdĩ, kõr katĩ cĩ etedinie thõõth mayya katĩ ukwẽẽntĩ cĩ Thõdõmĩ kĩ Gõmõrad kõr cĩ ditianẽt cĩ loocu, kijiar ukwẽẽnĩt cĩ kõrõõk cĩ gaalawu nĩcẽ wũ athii cĩ ẽlẽmĩ thõõth cĩ tionniawu.
Uduwak Yesu tionniak gõõl cĩ katĩ apĩrnanẽ nẽẽgẽ
(Bẽl Marĩkõ 13:9-13; Luka 21:12-17)
16 “Kitionnung na agiitia kĩ athaa cĩk aatĩ kõrgẽna cĩ kudumuanu. Ĩthõng õõt thĩ egeenyit aavut kĩ kũwaanya, ĩthõng imiryu kĩ kurrienya. 17 Uthuutti eleeti cuguk, nyatarka agamnyung katĩ eeta, ĩthõng ottung lokikẽtẽy, ĩthõng uuktung Ciithẽnẽy cĩgĩk cĩk Lawintiak. 18 Nyatarka aneeta, ayahanung katĩ eeta lokika cobbi ĩcĩ attiyyie gaala cĩk obbitik kĩ alaanẽta, kĩĩ katĩ ĩĩtõ niigia kẽbẽrẽ cĩganĩk kĩ ĩnõõgõ kĩ eet cĩk athii cĩ ẽẽn Yudei. 19 Ĩthõng thĩ, ngĩ agamtung eeta neekie, nyĩ omothinu thõõth cĩ katĩ aduwuanu, kõdẽ gõõl cĩ othoothu. Kõr nĩcẽ, anyĩwothicung katĩ thõõth cĩ ovvoyyu aduwuanu, 20 nyatarka athii katĩ niigia cĩ othooththu, ĩthõng thĩ, Ririwac cĩ Baaba cunung cĩ othoothunga.
21 “Õvõlõngĩ katĩ gotonia gõtõnĩ kadaak, ĩthõng õvõlõngĩ katĩ baatĩnnẽ doolec cĩnnĩ. Ĩthõng aaburneei katĩ doolia baajigi kĩ ngaagĩ, ĩthõng anycĩk ĩnõõgõ kadaaitõ. 22 Aaburneccung katĩ eeta vẽlẽk, nyatarka aneeta. Ĩthõng eeti cĩ athũnnĩ leminit cĩnnĩ kuumuc kõdõlan kõr cĩ kõbõdanẽ na, eliay katĩ nẽ. 23 Ma ngĩ adĩmannung eeta buth ngamanĩ, ũtũngtek nginicẽ, ĩthõng ivirit õõt ngamanĩ. Kaduwacung na dĩdĩ, ma nga edeccia niigia ngatĩ ovvoyyu katĩ korookjiowẽy ĩcĩk gaalawu ĩcĩk Ĩthraĩlĩ vẽlẽk ngaanĩ kikiyyia Ngẽrtĩ Eeto.
24 “Athii woccia cĩ ijiar doolec cĩ thukulo limannioit cĩnnĩ, kõdẽ ijiar nyakapanaiti makayyioit cĩnnĩ. 25 Awũpan woccia ngatĩ aavẽ doolec cĩ thukulo kĩ limannioiti cĩnnẽ, ĩthõng nyakapanaiti buu aavu kĩ makayyioiti cĩnnẽ. Ĩthõng ngĩ avvũyya eeta aneeta baatĩ olu etheca ne, Beelthebub.e Avvũ woccia kẽnnẽ katĩ eeta eet cĩk kõrõõk cannĩ vẽlẽk thaarĩy ĩcĩk gerthek õrrõt.
Otongollie Nyekuc
(Bẽl Luka 12:2-7)
26 “Nyĩ ongolinu niigia eet nĩĩkẽ! Kaala vẽlẽk cĩk abunge, eyeliay katĩ nẽẽgẽ, ĩthõng kaala vẽlẽk cĩk alugunyi, avvu katĩ agayyi. 27 Thõõth cĩ kaduwacung na muwuratõ, othoothit niigia waath, ĩthõng thõõth cĩ alakidecung eeti kĩdĩĩc kĩtata, othoothit thõõth nĩcẽ acalcallit kõlĩlla tiddina ciitha. 28 Nyĩ ongolinu niigia eet cĩk aruk eleeti cuguk, ĩthõng athii nẽẽgẽ cĩ tiirti ngĩ aruk ririwanĩn cuguk. Otongollie niigia Nyekuc cĩ ayak tiirthẽt cĩ woccia arui eleeti kĩ ririwanĩn cuguk guyyia cĩ aavĩ kũdũt. 29 Athii wõnõ cĩ ũũtĩ nganĩbõlõnyĩta ramma nyarobiiaca codoi doo kaganoko? Ĩthõng thĩ, aga Baaba cunung nganĩbolony codoi ma ngĩ okoliai looc tõdõwa. 30 Ĩthõng ĩmana cĩk aatĩ õõwa cunni wo, ẽkẽbtẽ vẽlẽk. 31 Nyĩ ongolinu, nyatarka eeginnu niigia eet cĩk tiirtik awupannu ngatĩ ijiaru nganĩbõlõnyĩt cĩk meelĩk.
Uduktiak eet õõgĩ thõõth cĩ Kiristo
(Bẽl Luka 12:8-9)
32 “Eeti cĩ aduwaai eet thõõth, ẽẽn nẽ et cannĩ, kaduwai katĩ na buu Baang cannĩ cĩ aavĩ tammuatiddina kennei ne, ẽẽn nẽ et cannĩ. 33 Ĩthõng eeti cĩ aduwaai eet ennei ne, athii cĩ ẽẽn nẽ et cannĩ, kaduwai katĩ na Papa cannĩ cĩ aavĩ tammuatiddina kennei ne, athii nẽ, cĩ ẽẽn et cannĩ.
Ayaha Yesu jore athii cĩ ẽẽn ganõn
(Bẽl Luka 12:51-53; 14:26-27)
34 “Nyĩ ahaddu niigia athinnu ne, kakuni na kayaha ganõn loota ngato. Athii balna na cĩ kakuni kayaha ganõn, kakuni na kayaha nyetubat. 35 Kakuni na kũtũwũ,
“ ‘Logoo cĩ maacĩ kaaburyiõy kĩ baatĩnnĩ,
ĩthõng aaburyiõy bũwẽnyĩnĩ kĩ yaatĩnnĩ,
ĩthõng aaburyiõy kalawanĩ kĩ kinyik.
36 Ayak katĩ eeti mĩrõk eetĩnẽy ĩcĩk ciith cĩnnĩ.’f
37 “Eeti cĩ amĩnan baatĩnnĩ, kõdẽ yaatĩnnĩ kijiar ngatĩ amĩnannia aneeta, athii nẽ cĩ ẽtẽmanõnĩ ma ngĩ ẽẽn cannĩ. Ĩthõng eeti cĩ amĩnan ngẽrĩnĩ, kõdẽ bũwanyĩnĩ kijiar ngatĩ woccia amĩnannia aneeta, athii nẽ cĩ kẽtẽmanonia kĩ aneeta, 38 ĩthõng eeti cĩ athii cĩ õdõng kuruceg cĩnnĩ, ĩthõng õwõba aneeta, athii nẽ cĩ ẽtẽmanõnĩ ngatĩ ẽnnẽ wobjiait cannĩ. 39 Eeti cĩ adiim athũnnĩ rũgẽt cĩnnĩ loota ngato, atdukeei katĩ nẽ rũgẽt cĩnnĩ wo tuu. Ĩthõng eeti cĩ atdukeei rũgẽt cĩnnĩ tuu, nyatarka aneeta, amũda katĩ nẽ ĩnõõnõ.
Adũman katĩ Nyekuci eet cĩk ẽlẽmĩ ticcianniok cĩgĩnĩk
(Bẽl Marĩkõ 9:41)
40 “Eeti ĩmma cĩ elemnyung agiitia, ẽlẽmnya aneeta buu, ĩthõng eeti cĩ ẽlẽmnya aneeta, ẽlẽmĩ Et wũ balna itionana aneeta buu. 41 Ĩthõng eeti cĩ ẽlẽmĩ et cĩ õthõõth molook cĩ Nyekuco, nyatarka ẽẽn nẽ et cĩ õthõõth molook cĩ Nyekuco, anyĩwothi katĩ ĩnõõnõ anyinti cĩ et cĩ õthõõth molook cĩ Nyekuco. Ĩthõng mĩ ẽlẽmĩ eeti et ĩmma, nyatarka atican thoothonniok cĩk edeemothi, anyĩwothi katĩ ĩnõõnõ anyinti cĩ et cĩ atican thoothonniok cĩk edeemothi. 42 Ĩthõng mĩ anyi eeti ĩmma doolec cannĩ wo, maam cĩk alalĩ lõkũlkũla, nyatarka ẽẽn doolec coo wobjiait cannĩ, kaduwacung na dĩdĩ, amũda katĩ nẽ anyinit.”