Makayyioit cĩ Kõr cĩ Yuwuthono
(Bẽl Matewo 12:1-8; Marĩkõ 2:23-28)
6
Ma balna Kõr ĩmma cĩ Yuwuthono,
õwõ balna Yesu kĩ wobjiak cĩgĩnĩk kõrgẽna cĩ mana cĩ labinu,
ngaatĩ abacũwanĩ wobjiaha labĩ õõgĩ,
ĩthõng ĩngĩnyca, ĩthõng adaitia.
2 Ajin kẽnnẽ Varithei gwuak ĩnõõgõ ethei ne,
“Adĩmannu thõõth cĩ athii cĩ ẽlẽmĩ Ngiranĩ Kõrra cĩ Yuwuthono nyia?”
3 Ngaatĩ ẽdẽcĩ Yesu ĩnõõgõ ẽthẽcĩ ne,
“Ngaanĩ wõnõ ebelit niigia thõõth cĩ Nyekuco wũ balna atican alaanĩ Davidea kĩ eet wũk balna iriok kĩ ĩnõõnõ balna ngĩ adak ĩnõõgõ boobo?
4 Ũũk balna nẽ ẽtẽẽk Ciith cĩ Nyekuco,
ĩthõng ũũk uduk aheenin cĩk avaadiay cĩk woccia aduk paadĩrnya dõ.
Ĩthõng balna ẽngẽrak eet cĩk iriok kĩ ĩnõõnõ.”
5 Ĩthõng ethek Yesu ĩnõõgõ ne,
“Ẽẽn Ngẽrtĩ Eeto Makayyioit cĩ Kõr cĩ Yuwuthono.”b
Anyĩk Yesu et kũbũna Kõrra cĩ Yuwuthono
(Bẽl Matewo 12:9-14; Marĩkõ 3:1-6)
6 Ma baa Kõr ĩmma cĩ Yuwuthono naboo,
ũũk Yesu Ciitha cĩ Lawintio,
ĩthõng ilimanõy. Amũdaai balna aavĩ eeti ĩmma cĩ alalaniay athiiti cĩ athio tõ natẽ.
7 Ẽbẽk balna Varithei kĩ limanniok cĩk Ngiran cĩ Mutha gõõl cĩ woccia ẽgẽrẽthanĩ Yesu ngatĩ adĩmanĩ thõõth ĩmma.
Ngaatĩ thĩ akannĩ nẽẽgẽ ĩnõõnõ kẽbẽrẽ jurrung, kĩcĩnĩt katĩ mĩ woccia anyi et kũbũna Kõrra cĩ Yuwuthono wo.
8 Ĩthõng thĩ,
balna amũdaai aga Yesu muwẽẽnĩt cĩnĩng ẽẽ,
ngaatĩ ẽthẽcĩ nẽ et cĩ alalaniay athiiti ẽẽ,
ne,
“Tĩnga da bĩl jiena, kĩĩ katĩ kicinti eeta vẽlẽk.” Ngaatĩ ĩngannĩ eeti noko, ĩthõng ĩbĩl natẽ.
9 Ma natẽ,
ethek Yesu ĩnõõgõ ne,
“Anycangũ da nõ kijinung na agiitia,
ẽlẽmanĩ koccia Ngiranĩ ngatĩ kadĩmanĩ gii cĩ abũnna Kõrra cĩ Yuwuthono,
kõdẽ ngatĩ kadĩmanĩ gii cĩ gerthe? Abũnna ngatĩ kẽẽlanẽ rũgẽt cĩ eeto, kõdẽ ngatĩ kuungni ĩnõõnõ kadaak?”
10 Ngaatĩ akannĩ Yesu ĩnõõgõ vẽlẽk kẽbẽrẽ,
ĩthõng ethek et cĩ alalaniay athiiti ẽẽ,
ne,
“Thõlan athiit cunni kĩĩ mũrra.”
Ma balna mĩ õthõlan nẽ athiit wo, ũbũna athiiti cĩnnẽ noko.
11 Avaracĩ thĩ balna kẽnnẽ Varithei kĩ limanniok cĩk Ngiranak kodooitõ thinneti kak,
ĩthõng othoothitõ thõõth cĩ woccia katĩ adĩmaneei nẽẽgẽ Yesu.
Tionniak õmmõtõ kĩ ramma
(Bẽl Matewo 10:1-4; Marĩkõ 3:13-19)
12 Ma kõr ĩmma wathinniowẽy nĩĩkẽ noko,
ũũk õtõd Yesu thiir ĩmma, ĩthõng ala Nyekuc kaal natẽ.
13 Ma balna ngĩĩ lõõcĩ wataak,
ũtũvvũwa Yesu wobjiak cĩgĩnĩk vẽlẽk, ĩthõng ẽbẽra cĩk ẽẽn õmmõtõ kĩ ramma, ĩthõng aanyĩk ĩnõõgõ kĩĩtõ tionniak cĩgĩnĩk.c
14 Ẽbẽra balna nẽ Thimõnẽ,
ĩthõng akatek thar cĩk athĩ Pẽtũrũ,
ĩthõng naboo ẽbẽra gõtõnĩ Pẽtũrũ cĩ athĩ Anderiya kĩ Jemith kĩ Yoanẽ, Pilipo, Bartholomewo,
15 Matewo,
Tomath,
Jemith ngẽrtĩ Alivewo kĩ Thimõnẽ wũ baa gõõ muotĩ õrrõt Ĩthraĩla,
16 Yudath ngẽrtĩ Jemithi kĩ Yudath Ĩthkariot cĩ katĩ õkkõ õvõlõngĩ Yesu.
Meelitin cĩ õwõb Yesu
(Bẽl Matewo 4:23-25)
17 Ma balna ngĩ ullucciay nẽẽgẽ kĩ Yesu thiira tiddina,
ivitia ĩbĩlĩt nẽẽgẽ ngatĩ tẽltẽlĩ.
Aatĩ balna wobjiaha cĩgĩnnẽk natẽ,
ĩthõng mẽẽlĩ balna eeta cĩk avvu Yudea,
kĩ Yeruthalẽma kĩ titimma cĩ bũlũc cĩ Tire kĩ cĩ Thidonĩ natẽ,
18 avvu balna nẽẽgẽ athĩrar liman cĩ Yesu,
ĩthõng aanyĩk Yesu ĩnõõgõ kũbũnta moorithiowẽy ĩcĩgĩk.
Ĩthõng balna eeta cĩk ayak ririwanĩnẽ cĩk gerthek,
ũbũnta nẽẽgẽ buu.
19 Adiim balna eeta vẽlẽk ngĩ awum ĩnõõnõ,
nyatarka balna aku tiirthẽtĩ cĩ anyĩcẽ nẽ eet vẽlẽk kũbũnta wo ĩcĩnnĩ.
Gataninit kĩ pĩrnanẽt
(Bẽl Matewo 5:1-12)
20 Ngaatĩ thĩ balna akannĩ Yesu wobjiak cĩgĩnĩk kẽbẽrẽ,
ĩthõng õthõõth ĩthĩ ne,
“Agatannung katĩ Nyekuci agiitia eet cĩk eeginnu ngĩjũrra wo,
ẽẽn katĩ kabicocĩ cĩ Nyekuco cunung.
21 Agatannung katĩ Nyekuci agiitia eet cĩk adakcung boobo yoko wo,
avvunnu katĩ ĩcaanu.
Agatannung katĩ Nyekuci agiitia eet cĩk aluyyu yoko wo,
avvu katĩ arannu vurtia.
22 Agatannung katĩ Nyekuci agiitia katĩ mĩ aaburneccung eeta,
ĩthõng aburnunga,
ĩthõng adaaccung, kõdẽ ethecung ne,
eeginnu eet cĩk gerthek, nyatarka Ngẽrtĩ Eeto.
23 “Ebelbelit,
nyatarka amũdanu katĩ niigia anyinit cobbi Nyekuca tammuatiddina.
Adĩman balna thẽk baajiga eet cĩk õthõõth molook cĩ Nyekuco buu buth.
24 “Pĩrnanẽt ĩcunung niigia,
eeta cĩk abalinu,
nyatarka balna ayaktu niigia avuthit cĩ abũnna vẽlẽk.
25 Pĩrnanẽt ĩcunung niigia,
eeta cĩk ayakcu dainit cĩ obbi yoko wo,
attiyyu katĩ niigia booba.
Pĩrnanẽt kĩ agiitia eet cĩk arannu yoko wo,
avvunnu katĩ niigia aluyyu.
26 Ẽẽn katĩ pĩrnanẽtĩ kĩ agiitia kuu katĩ
ngĩ othoothung eeta vẽlẽk jurrung,
nyatarka gõõl cĩ balna thẽk õthõõthĩ baajigia cĩgĩk jurrung
eet wũk balna ẽẽn volongnyiak,
cĩk athĩ ne, kõthõõththa molook cĩ Nyekuco neccie.
Mĩnan mĩrõk cugunik
(Bẽl Matewo 5:38-48; 7:12)
27 “Ĩthõng thĩ,
kaduwacung na agiitia cĩk athĩknangũ aneeta wo,
ĩmĩnanit mĩrõk cuguk. Ĩdĩmanit eet cĩk aaburneccung agiitia jurrung,
28 agatanit eet cĩk acĩĩnung agiitia,
ĩthõng alayyiõĩ eet cĩk adĩmannung agiitia buth.
29 Mĩ apanni eeti ĩmma aniitia ngarooc codoi,
anyĩk kapani cẽ buu.
Mĩ adiim õkõyyĩ eeti ĩmma cẽrẽm cunni codoi,
nyĩ ĩcaaci cẽrẽm cĩ elo buu.
30 Ẽẽl eet cĩk alayyi aniitia,
ĩthõng mĩ õkõyyĩ eeti ĩmma gii cunni,
nyĩ ajini kõbõdaina.
31 Ĩdĩmantek niigia eet vẽlẽk avuthit cĩ woccia adiimnyu niigia ĩnõõgõ kĩdĩmantewung nẽẽgẽ agiitia.
32 “Mĩ amĩnannu niigia eet cĩk amĩnannung agiitia dõ,
amũdanu woccia katĩ niigia nyiagin thõõtha nĩĩcẽ?
Amĩnan eeta cĩk adĩman thoothonniok cĩk gerthek,
eet cĩk amĩnan ĩnõõgõ buu.
33 Ma ngĩ adĩmannu niigia jurrung eet cĩk adĩmannung agiitia jurrung dõ,
amũdanu woccia katĩ niigia nyiagin thõõtha nĩĩcẽ?
Adĩman eeta cĩk adĩman thoothonniok cĩk gerthek buu kĩyokowẽ.
34 Mĩ ẽlẽmacu niigia eet kaal õõgĩ,
ĩthõng adiimnyu niigia ĩnõõgõ koboddiawung kaal cuguk kẽẽ,
amũdanu woccia katĩ niigia nyiagin thõõtha nĩĩcẽ? Adĩman eeta cĩk adĩman thoothonniok cĩk gerthek buu noko.
35 Ĩthõng thĩ,
ĩmĩnanit mĩrõk cuguk,
ĩthõng ĩdĩmantewu gii cĩ abũnna.
Ĩthõng anyciwu gii ĩmma,
nyĩ adiimnyu koboddiawung nẽẽgẽ agiitia gii nĩcẽ naboo. Ĩnõõnõ thĩ cĩ katĩ amũdanu niigia anyinit cĩ obbi õrrõt, ĩthõng katĩ iittu dõõlĩ cĩk Nyekuc cĩ Ijiar Vẽlẽk, nyatarka abũnna nẽ kĩ eet cĩk athii cĩ atalĩ ĩnõõnõ kĩ eet cĩk gerthek buu.
36 Atamattik eet kĩcĩ amannicung agiitia Baaba cunung ẽẽ.”
Gõõl cĩ kẽtẽdĩcẽ eet thõõth
(Bẽl Matewo 7:1-5)
37 Ma natẽ,
irionĩk Yesu,
ĩnõõgõ naboo ethek ne,
“Nyĩ etedicu eet õõgĩ thoothonniok,
kĩĩ katĩ athii cĩ etedothicung thõõth agiitia buu. Ũtũngtek eet thoothonniok cĩgĩk cĩk gerthek, kĩĩ katĩ ũtũngtothĩk niigia buu.
38 Anycĩk,
ĩthõng katĩ anyĩwothiwung agiitia buu.
Anyĩwothicung katĩ agiitia buu anyinti cĩ obbi õrrõt cĩ aduwõy kĩ nĩcẽ.
Elebethothicung katĩ agiitia anyinti kĩcĩ elebethecu niigia eet wo buu. Gii wũ anyiccu niigia cĩ ẽẽn kuu anyĩwothicung katĩ agiitia buu.”
39 Ĩthõng balna uduwak nẽ ĩnõõgõ thõõth cĩ owovothi cĩ alĩtanẽ eet ethei ne,
“Yoko thẽk eeti cĩ rubenĩ atĩ woccia gõõnĩ cĩ rubenĩ?
Athii kẽnnẽ woccia cĩ atdukothi nẽẽgẽ vẽlẽk look?
40 Athii doolec cĩ thukulo cĩ ijiar limannioit cĩnnĩ.
Ĩthõng thĩ,
eeti cĩ ilimanẽ jurrung, aduwõy katĩ nẽ kĩ limannioit cĩnnĩ.
41 “Nyia cĩn tuduwac cĩ dĩcĩlĩm cĩ aavĩ kebereca cĩ gotononu, ĩthõng athii cĩ acini muturunyẽnit cobbi cĩ aavĩ kebereca cunni wo?
42 Ennei woccia gõõ niia gotonu ne,
‘Gõtõna,
nyẽ da kĩdĩma tuduwac kebereca cunni’ kuu,
ĩthõng athii cĩ acini niia muturunyẽnit cobbi kebereca cunni wo?
Niia volongnyiaiti,
dĩma nõõnõ niia muturunyẽnit cobbi cĩ aavĩ kebereca cunni wo,
ĩthõng thĩ,
katĩ ĩcĩnẽ jurrung, ngatĩ adĩmaanẽ gii cĩ dĩcĩ kebereca cĩ gotononu.
Kẽẽt cĩ abiiri
(Bẽl Matewo 7:17-20; 12:34-35)
43 “Athii kẽẽt cĩ abũnna cĩ aari nyegerua cĩk gerthek, ĩthõng athii kẽẽt cĩ gerthe cĩ aari nyegerua cĩk abũnna.
44 Agayyi kẽẽt cĩ aari nyegerua mĩn.
Athii mũũnĩ cĩ aduuciay kẽẽnĩy ĩcĩk ẽẽn bĩlla,
kõdẽ burana cĩ kẽẽt cĩ vĩnõwo athii cĩ aduuciay kẽẽnĩy ĩcĩk ẽẽn bĩlla.
45 Atican eeta cĩk abũnna kaal cĩk abũnna,
nyatarka bũnnathĩt cĩ aavĩ thinnetinẽy cĩgĩk,
ĩthõng atican eeta cĩk gerthek kaal cĩk gerthek, nyatarka gerthetin cĩ ayak nẽẽgẽ thinnetinẽy cĩgĩk. Õthõõth kũtũgĩ thõõth cĩ aavĩ thĩnĩna ĩcĩ eeto.”
Tengenyioit cĩ ẽgẽẽnyĩ kĩ cĩ agiithi
(Bẽl Matewo 7:24-27)
46 Ngaatĩ balna ẽthẽcĩ Yesu ĩnõõgõ ne,
“Nyia niigia utuvvuyyiangũ aneeta enneccangũ ne,
‘Makayyioit,’
ĩthõng athii cĩ adĩmannu thõõth cĩ kaduwacung na wo?
47 Eeti cĩ aku ĩcannĩ,
ĩthõng ĩthĩrar thoothonniok cĩk kaduwacung na, ĩthõng ĩdĩman ĩnõõgõ, keyelecung katĩ na ngĩ aavĩ nẽ kuu.
48 Õgõõn nẽ kĩ eeti cĩ ẽngẽnyẽt ciith,
ada kĩĩ wuun jurrung,
ĩthõng ẽtẽngẽnya loota laaraba kõkõm kak.
Ma ngĩ ikiyyia tõwõnĩ cĩ tammu cobbi,
athii katĩ cĩ õõyõk ciith cĩnnĩ wo, nyatarka ẽngẽnycẽ jurrung.
49 Ĩthõng thĩ,
eeti cĩ athĩrar thõõth cannĩ,
ĩthõng athii nẽ cĩ adĩmanĩ,
õgõõn nẽ kĩ eeti cĩ ẽngẽnyca ciith loota kaganoko athii nẽ cĩ ada loowua kĩĩ wuunti. Ĩthõng mĩ ikiyyia tõwõnĩ, oyokci katĩ ciith neccie.”