Luka 5

Tũvũwẽnĩt cĩ wobjiak cĩk ootinu

(Bẽl Matewo 4:18-22; Marĩkõ 1:16-20)

Abĩlĩ balna Yesu kõr ĩmma titimma cĩ bũlũc cĩ athĩ Jẽnẽtharẽt, aliman balna nẽ meelitin cĩ eetu, ĩthõng avvu thĩ balna nẽẽgẽ kĩ ĩnõõnõ kĩĩ kĩthĩraritõ thõõth cĩ Nyekuco. 2 Ngaatĩ acĩnĩ nẽ kõvõwõlẽt ramma titimma cĩ bũlũco cĩk balna uungni gamnyiowa cĩk kuluguawu cĩk balna ngaanĩ ũũny nyeritienya cĩgĩk. 3 Ma natẽ, õtõd kovowol cĩ et ĩmma cĩ athĩ Thimõnẽ, ĩthõng uduwak ĩnõõnõ kĩvĩjaĩ kovowol kĩĩ rẽẽn kĩdĩĩc bũlũcatõ. Ĩthõng aavu nẽ kovowolatõ nĩcẽ, ĩthõng iliman eeta.

4 Ma balna ngĩ ẽdẽca nẽ thõõth, uduwak nẽ Thimõnẽ ethek ne, “Bĩtĩ kovowol ngatĩ wuuni maama, ĩthõng utdukteewu niigia nyeritienya, kĩĩ katĩ agamit niigia kulugua.”

5 Ẽdẽcĩ kẽnnẽ Thimõnẽ athĩ ne, “Makayyioit, kĩtĩmanta waabal kaal, ĩthõng kothii thẽk gii cĩ kagamnya vẽlẽk. Ĩthõng thĩ, kĩcĩ aduwa niia wo, nyẽ da thẽk kutdukteha nyeritienya bũlũca.”

6 Ma balna mĩ atdukeei nẽẽgẽ nyeritienya maamĩy wo, agam kẽnnẽ kulugua cĩk meelĩk, kidiimitõ kulugua ngĩ ẽrẽc nyeritienya. 7 Ngaatĩ balna avaanĩ nẽẽgẽ gõõnõgĩ cĩk balna aatĩ kovowola ĩmmanĩ kivitia keelitõ ĩnõõgõ. Ma natẽ, ivitia aryik nẽẽgẽ kulugua kõvõwõlẽtẽy ĩcĩgĩk cĩk ẽẽn ramma, kĩbbĩtĩt kidiimitõ ngĩ akuu maama.

8 Ma balna ngĩ acĩn Thimõnẽ Pẽtũrũ thõõth coo wo, akat kuthungti nguuma cĩ Yesu, ĩthõng ĩthĩ ne, “Makayyioit, nyĩ akuni ĩthĩ õjõõn kĩ aneeta, nyatarka keeni na et cĩ gerthe.” 9 Atdirlangan balna ĩnõõnõ kĩ gõõnõgĩ thõõth cĩ agamĩ nẽẽgẽ kulugua cĩk meelĩk wo õrrõt, 10 ngaatĩ abulanĩ thõõth coo Jemith kĩ Yoanẽ gõõnõgĩ Thimõnẽ buu õrrõt. Ẽẽn nẽẽgẽ lõgõõ cĩk Thebedeo.

Ma natẽ, ethek Yesu Thimõnẽ ne, “Nyĩ ongollie! Ithianaĩ kõr coo kũũk ĩcĩ owu agamu katĩ gõõ niia eeta.” 11 Ngaatĩ agurraccĩ nẽẽgẽ kõvõwõlẽt cĩgĩk wo titim cĩ bũlũco, ĩthõng ũtũngtek gii vẽlẽk natẽ, ĩthõng owobit Yesu.

Et cĩ adak nyataba

(Bẽl Matewo 8:1-4; Marĩkõ 1:40-45)

12 Ma balna nganĩ aavĩ Yesu õlõõ ĩmmanĩ ĩcĩ gaalawu, uppuaniay kẽnnẽ eeti ĩmma cĩ adak nyataba ẽlẽ cĩnnĩ. Ma balna ngĩ acĩn nẽ Yesu wo, akat nẽ kuthungti nguuma ĩcĩnnĩ, ĩthõng ala ĩnõõnõ ethek ne, “Makayyioit, mĩ adiimi anya kũbũna, anyĩk kalal nyataba.”

13 Ngaatĩ awumi Yesu et cĩ adak nyataba ẽẽ, ĩthõng ethek ne, “Kadiimi na bũna.” Ĩthõng ma tamanoko ithii nyataba.

14 Ngaatĩ irionĩcẽ Yesu ĩnõõnõ ẽthẽcĩ ne, “Nyĩ õkkõ aduwaai et ĩmma thõõth coo. Bĩt yelek paadĩr ẽlẽ cunni, ĩthõng anyiwu Nyekuc anyinit kĩ balna ngĩ aduwa Ngiranĩ cĩ Mutha, kĩĩ katĩ kagaacõ eeta kĩĩtõ ne, ũbũna niia.”

15 Ĩthõng balna athanothĩk nyemut cĩ Yesu wo looc vẽlẽk. Avvu balna eeta cĩk meelĩk õrrõt athĩhĩ ĩnõõnõ ngĩ alimanni, ĩthõng aanyĩk ĩnõõgõ kũbũnta moorithiowẽy ĩcĩgĩk. 16 Ĩthõng thĩ, õkkõ balna gõõ Yesu vatĩkẽy gwantĩk ĩcĩk õkkõ aavẽ nẽ mĩn, ĩthõng alawõy.

Anyĩk Yesu et cĩ awuli kũbũna

(Bẽl Matewo 9:1-8; Marĩkõ 2:1-12)

17 Ma balna ngĩ alimanni Yesu kõr ĩmma, aatĩ balna Varithei gwuak natẽ buu kĩ limanniok cĩk Ngiran cĩ Mutha natẽ, cĩk balna avvu loociowẽy ĩcĩk Galilea kĩ Yudea, ĩthõng kĩ cĩk avvu Yeruthalẽma buu vẽlẽk aavutõ loota natẽ. Ĩthõng aavĩ balna tiirthẽtĩ cĩ Makayyiokto ĩcĩ Yesu cĩ anyĩcẽ nẽ eet cĩk ĩmmõrĩ kũbũnta. 18 Ma natẽ, ivitia eeta gwuak cĩk õdõnga et cĩ awuli kwuena, ĩthõng idiimitõ ootti ĩnõõnõ ciitha, kĩĩ katĩ kõõt karyik loota ngatĩ aavẽ Yesu. 19 Ĩthõng thĩ, nyatarka mẽẽlĩ eeta cĩk athii cĩ anyi ĩnõõgõ kĩcĩnĩt Yesu, otodit thĩ nẽẽgẽ ciith kõdõlanit kõlĩllĩ, ĩthõng õõt ĩbooritõ ngini ĩmma kõlĩlla kĩĩ kitionta et nĩcẽ, ĩĩthõng kõdõlan ngĩtĩ aavẽ Yesu.

20 Ma baa mĩ acĩn Yesu leminit cĩnĩng wo, othoothĩk mooryiait ethek ne, “Gõõna, ithiicõ thoothonniowa cĩk gerthek cugunniek ĩcunni.”

21 Ahad kẽnnẽ Varithei kĩ limanniok cĩk Ngiran cĩ Mutha thinnetinẽy cĩgĩk athĩ ne, “Et cĩ ngẽnẽ coo, cĩ adaac Nyekuc wo? Ngẽnẽ wõnõ gõõ ĩmma cĩ woccia uungni thoothonniok cĩk gerthek, athii cĩ ẽẽn Nyekuc dõ?”

22 Aga balna Yesu muwẽẽnĩt cĩnĩng ẽẽ, ĩthõng ẽdẽc ĩnõõgõ ethek ne, “Ayakcu niigia muwẽẽnĩt cĩ gerthe thinnetinẽy cuguk nyia? 23 Amũjĩ thõõth jang, cĩ kennei et ne, ‘Ũtũngtothĩk thoothonniowa cĩk gerthek cugunniek,’ kõdẽ amũjĩ ngatĩ kennei ne, ‘Tĩnga bĩtõ’? 24 Ĩthõng thĩ, yoko kadiimi keyelecung agaac ĩĩtõ ne, kayai na Ngẽrtĩ Eeto tiirthẽt loota ngato cĩ kũũngnĩcẽ thoothonniok cĩk gerthek cĩk eetu.” Ngaatĩ ẽthẽcĩ et cĩ awuli ẽẽ, ne, “Tĩnga, bĩtõ yak kwuen cunni wo buu, bĩt õlõõ.” 25 Ma natẽ, ĩtĩnga eeti neccie bẽrẽnĩy ĩcĩgĩk vẽlẽk tamanoko, ĩthõng ayak kwuen wũ balna õõngẽ nẽ, ĩthõng ũũk õlõõ ngaatĩ adĩhĩthĩ Nyekuc. 26 Ĩthõng atubuan balna thõõth coo eet vẽlẽk, ĩthõng ĩdĩhĩthĩt nẽẽgẽ Nyekuc. Ĩthõng otongollie nẽẽgẽ ĩĩtõ ne, “Kĩcĩnta naaga gii cĩ anaat eeta kõr coo.”

Ũtũvvũwa Yesu Levi

(Bẽl Matewo 9:9-13; Marĩkõ 2:13-17)

27 Ma vurtia ĩcĩ, ĩtĩngawĩ Yesu ũũk ngatĩvõrĩ, ĩthõng ĩcĩn et cĩ athĩ Levi cĩ alũt mũcũrrũ aavĩ loota ngatĩ tiico. Ma natẽ, ethek Yesu ĩnõõnõ ne, “Wõbanĩ.” 28 Ngaatĩ ũũngnĩcẽ Levi tiic cĩnnĩ ẽẽ, noko, ĩthõng õwõb ĩnõõnõ.

29 Ĩthõng balna ayak Levi peyian cobbi õrrõt cĩ Yesu õlõõ cĩnnĩ, ĩthõng meelitina nĩĩcẽ aatĩ balna kerenniowa cĩk alũt mũcũrrũ kĩ eet õõgĩ buu natẽ. 30 Ĩthõng thĩ, ongongowei kẽnnẽ Varithei kĩ limanniok cĩgĩk cĩk Ngiran cĩ Mutha wobjiak cĩk Yesu, ĩthõng ijinit entek ne, “Aduwenu gõõ kĩ eet cĩk alũt mũcũrrũ kĩ eet cĩk adĩman thoothonniok cĩk gerthek koo kõdõwẽ nyia?”

31 Ĩthõng ẽdẽc Yesu ĩnõõgõ ethek ne, “Athii eeti cĩ abũnna cĩ adiim akĩĩm, et cĩ ĩmmõrĩ dõ cĩ adiim akĩĩm. 32 Athii balna na cĩ kakuni kũtũvũwa eet cĩk abũnna, ĩthõng thĩ, kakuni balna na kĩĩ kũtũvũwa gẽrẽthanniok kũtũngtek thoothonniok cĩgĩk cĩk gerthek.”

Ijinit eeta Yesu gõõl cĩ ẽdẽẽthĩ nẽẽgẽ eleeti

(Bẽl Matewo 9:14-17; Marĩkõ 8:18-22)

33 Ĩthõng ijinit nẽẽgẽ Yesu naboo entek ne, “Kacĩnna naaga wobjiak cĩk Yoanẽ dõõkĩthĩ ẽdẽẽth eleeti, ĩthõng alayyiõy õrrõt. Kacĩnna cĩk Varithei buu atican kĩyokowẽ, ĩthõng thĩ, nyia wobjiaha cugunniek kuduktõy, ĩthõng uwuddie dõõkĩthĩ wo?”

34 Ẽdẽcĩ Yesu ĩnõõgõ ethei ne, “Yoko woccia niigia anyiccu kerenniok cĩk nyẽtẽranit cĩ maacĩ wo, kedethitõ eleeti katĩ ngaanĩ arũmẽ nẽẽgẽ kĩ ĩnõõnõ? 35 Ĩthõng thĩ, aku katĩ kõr cĩ agamianĩ nyẽtẽranti kĩ ĩnõõgõ, wathinniok nĩĩkẽ cĩk thĩ katĩ ẽdẽẽthĩ nẽẽgẽ eleeti cĩgĩk daintia.”

36 Ngaatĩ thĩ baa aduwacĩ nẽ ĩnõõgõ thõõtha cĩ owovothi cĩ alĩtanẽ eet ethei ne, “Athii eeti cĩ, ẽrẽẽca cẽrẽm cĩ dĩcĩ cẽrẽma ĩcĩ jõr, ĩthõng ũtũlũwek cẽrẽma ĩcĩ atanganya. Ĩthõng ma ĩdĩman noko, ẽrrẽc woccia kẽnnẽ cẽrẽm cĩ jõr wo nĩcẽ, ĩthõng athii cẽrẽm cĩ dĩcĩ cĩ jõr wo, cĩ iriowoy kĩ cẽrẽm cĩ atangany wo. 37 Ĩthõng athii eeti cĩ aciidi mẽrtẽ cĩ ngaanĩ jõr buruwa cĩ ũnũũk tõ. Ĩthõng mĩ ĩdĩman noko, alibie woccia kẽnnẽ katĩ burui. 38 Ariwothi thẽk mertia cĩ jõr buruwa cĩ jõr. 39 Athii eeti cĩ awũd mẽrtẽ cĩ ũnũũk cĩ adiim cĩ jõr, nyatarka athĩ nẽ ne, ‘Abũnna mertia cĩ ũnũũk ẽẽ, kijiar cĩ jõr ẽẽ.’ ”