Ijin Yoanẽ Batithta Yesu
(Bẽl Luka 7:18-35)
11
Ma balna ngĩ ẽdẽcak Yesu ngatĩ alimanĩ wobjiak cĩgĩnĩk cĩk ẽẽn õmmõtõ kĩ ramma ẽẽ, vẽlẽk, ikiyyia ũũk ilimanõy, ĩthõng irionĩk eet korookjiowẽy ĩcĩk gaalawu ĩcĩk Galilea.
2 Ma balna ngĩ ĩthĩrar Yoanẽ tiic cĩ atican Kiristo wo, baa ngĩ aavĩ nẽ kĩjana, ikiyyia ition wobjiak cĩgĩnĩk 3 kõõt kijinit Yesu kentek ne, “Aniitia cĩ kẽrẽppanni wo? Kõdẽ nga kẽrẽyya et ĩmma mĩn?”
4 Ẽdẽcĩ Yesu ĩnõõgõ ethei ne, “Õõt uduktiak Yoanẽ thoothonniok cĩk ĩthĩraryu wo, ĩthõng icintu wo. 5 Ĩcĩntẽ eeta cĩk rubentĩk, õtõõthõ cĩk ngõõltĩk, ũbũnta eeta cĩk adak nyataba, ĩthĩktõy eeta cĩk adĩĩtĩ kĩĩna, ũrũkta eeta wũk adaaitõ, ĩthõng ĩthĩraritõ piryiaha Nyemut cĩ Abũnna. 6 Agatan katĩ Nyekuci et cĩ athii cĩ abũrna aneeta, nyatarka thõõth cĩ kadĩmani nana.”
7 Ma balna ngĩ ĩtĩngathõ wobjiaha cĩk Yoanẽ õõt, ẽtẽrẽhaĩ Yesu ijin meelitin cĩ eetu thõõth cĩ Yoanẽ ethek ne, “Et da balna cĩ õgõõn kuu cĩ ovvoyyu acĩnnu niigia baatha ĩcĩ õdõõĩ kak ẽẽ? Õgõõn nẽ kĩ kartienti wũ wuuni wũ avungan ngõõtĩ? 8 Et da cĩ õgõõn kuu cĩ balna ovvoyyu acĩnnu niigia wo? Ahimit da nẽ ceremua cĩk dĩhĩmĩk? Athii tõ, eeta cĩk ahimit ceremua cĩk dĩhĩmĩk, aatĩ korookjiowẽy ĩcĩk alaanetu. 9 Nyia da thẽk kir cĩ ovvoyyu balna acĩnnu niigia wo? Et cĩ õthõõth molook cĩ Nyekuco? Ii, kaduwacung na dĩdĩ, ijiar nẽ et cĩ õthõõth molook cĩ Nyekuco. 10 Ĩnõõnõ thẽk kir wũ balna eheeddi Nyaragawa ĩcĩ Nyekuco athĩ ne,
 
“ ‘Kitiona katĩ na et cĩ ẽẽn thooc cannĩ kutuwuanei aniitia,
kĩĩ katĩ kũũk kĩdĩmanek gõõl cunni.’a
 
11 Kaduwacung na dĩdĩ, athii eeti ĩmma cĩ arittiay loota ngato cĩ ijiar Yoanẽ Batithta tõ. Ĩthõng thĩ, eeti cĩ dĩcĩ kabicoca cĩ tammutiddino, maka nẽ ijiar Yoanẽ. 12 Wathinniowẽy wũk balna Yoanẽ Batithta kĩĩ itin coo, ĩtĩlĩtha balna kabicocĩ cĩ tammutiddino tiirthẽta, ĩthõng aatĩ eeta cĩk adiim õvõyyĩ tiirthẽta. 13 Baa nga kikiyyia Yoanẽ eeta vẽlẽk cĩk õthõõth molook cĩ Nyekuco kĩ Ngiran cĩ Mutha aduwa balna nẽẽgẽ thõõth cĩ katĩ adĩmanni. 14 Ĩthõng ma ngĩ elemnyu niigia thõõth cĩnĩng, cĩ athĩ ne, ẽnnẽ Yoanẽ Elijab et cĩ õthõõth molook cĩ Nyekuco cĩ ereyyu niigia wo. 15 Eeti cĩ ayak kĩĩn, anyĩk ĩnõõnõ kĩthĩrarõy jurrung.
16 “Keyehethei woccia na eet cĩk erkinya cĩkkõ nyia? Aatĩ nẽẽgẽ kĩ doolia wũk gõõ etehebji loota ngatĩ tũwẽnto, ĩthõng ũtũvvẽcõ gõõnõgĩ õõgĩ,
 
17 “ ‘Kabũya balna naaga nyalomorieta,
ĩthõng athii niigia cĩ arugumnyu,
kebeleccung balna tegelua cĩk uluanak,
ĩthõng athii cĩ aluyyu buu.’
 
18 Athii baa Yoanẽ cĩ aku aduwue, kõdẽ awũdẽ õrrõt, athĩ kẽnnẽ nẽẽgẽ ne, ‘Ayak nẽ ririwac cĩ gerthe!’ 19 Aduwue balna Ngẽrtĩ Eeto, ĩthõng ũwũdẽ, athĩ kẽnnẽ nẽẽgẽ ne, ‘Ngarub eeti coo, ĩthõng bakciait buu, gõõnĩ eet cĩk alũt mũcũrrũ kĩ gẽrẽthanniok.’ Ĩthõng thĩ, kẽnnẽ edenyiay gẽẽnyĩthĩ thoothiowẽy vẽlẽk ĩcĩk adĩman nẽ.”
Teedinet cĩ eet cĩk athii cĩ ẽlẽmĩ thõõth cĩ Nyekuco
(Bẽl Luka 10:13-15)
20 Othoothi balna Yesu eet cĩk korookjiok cĩk gaalawu buth wũk balna adĩmanĩ nẽ thoothonniok cĩk anaat eeta, nyatarka abũrĩ balna nẽẽgẽ ngatĩ aduwanĩ thoothonniok cĩgĩk cĩk gerthek. 21 “Pĩrnanẽt ĩcunung, niigia eeta cĩk Korathini kĩ cĩk Beththaida.c Ma da baalia kĩdĩmantẽ thoothiowa wũk anaat eeta korookjiowẽy ĩcĩk gaalawu cĩ Tire kĩ Thidon, udukta woyyia baarenu eeta thoothonniok cĩgĩk cĩk gerthek, ĩthõng elemit thõõth cĩ Nyekuco kitihimit ceremua cĩk ẽẽthawu, ĩthõng ubukantek tithet ooti. 22 Ĩthõng thĩ, kaduwacung na, kõr katĩ cĩ etedinie thõõth mayya katĩ ukwẽẽntĩ cĩ Tire kĩ cĩ Thidonĩ kijiar cunung. 23 Ĩthõng niigia eeta cĩk Kaparnaumi,d ahaddu niigia athinnu ne, odonginu katĩ niigia õdõlanit tammutiddin? Athii tõ, ovvoyyu katĩ niigia guyyia cĩ alna kũdũt. Ma da baalia kĩdĩmantẽ thoothiowa wũk anaat eeta õlõõ ĩcunung ĩcĩ gaalawu ẽẽ, kĩ cĩ adĩmanini õlõõ cĩ gaalawu cĩ Thõdõmĩ, nga woyyia yoko aavĩ Thõdõmĩ kĩĩ itin coo. 24 Ĩthõng thĩ, kaduwacung na, kõr katĩ cĩ etedinie thõõth mayya katĩ ukwẽẽntĩ cĩ eet cĩk Thõdõmĩ kijiar cunung.”
Ivitia uyuwuthit ĩcannĩ
(Bẽl Luka 10:21-22)
25 Ma kõr nĩcẽ, õthõõth Yesu ĩthĩ ne, “Kadihithi na aniitia Baang cannĩ, Makayyioit cĩ tammutiddin kĩ cĩ loocu, nyatarka alugunyi niia kaal cĩkkõ vẽlẽk ĩcĩ eet cĩk ẽẽn geenyiak kĩ cĩk ilimantẽ vẽlẽk, ĩthõng eyelewu dõõlĩ cĩk kĩdĩk. 26 Ii Papa, nyatarka balna ẽẽn coo thõõth wũ balna atalneei niia.
27 “Anya balna aneeta Papa kaal vẽlẽk. Athii eeti cĩ aga Ngẽrĩnĩ tõ, Baatĩnnĩ dõ cĩ aga, ĩthõng athii eeti cĩ aga Baatĩnnĩ tõ, Ngẽrĩnĩ dõ cĩ aga kĩ eet wũk balna ẽbẽra Ngẽrĩnẽ, kĩĩ katĩ kagaacõ nẽẽgẽ buu ĩnõõnõ.
28 “Ivitia ĩcannĩ niigia vẽlẽk eeta wũk ilibtu ngatĩ odongu ijjio cĩk adĩngdĩngĩ, kaanyung katĩ na agiitia yuwuthõn. 29 Ẽlẽmtangũ aneeta kĩ eeti cĩ eyelecung gõõl cĩ tiico, ĩthõng ilimantu thõõth ĩcannĩ. Kathimati na õrrõt, ĩthõng alalĩ thĩnĩn cannie, ĩthõng amũdanu katĩ yuwuthõn. 30 Gõõl katĩ cĩ keyelecung na agiitia wo, obokci katĩ ngatĩ owobu, ĩthõng ijjio cĩk kaanyung na agiitia ocodit wo õvõlvõlĩ katĩna.”