Makayyioit cĩ Kõr cĩ Yuwuthono
(Bẽl Marĩkõ 2:23-28; Luka 6:1-5)
12
Iriok balna Yesu kĩ wobjiak cĩgĩnĩk ẽdẽẽm mana cĩ labinu Kõrra cĩ Yuwuthono.a Ĩthõng balna adak wobjiak cĩgĩnĩk boobo õrrõt, ngaatĩ balna abacũĩ labĩ, ĩthõng ũrũũmĩtõ jiena. 2 Ma balna ngĩ acĩn Varithei thõõth coo wo, ivitia nẽẽgẽ entek Yesu ne, “Cĩn da nõ! Nyia wobjiaha cugunniek kabacuyia labĩ Kõrra cĩ Yuwuthono wo? Ĩthõng angiranni Ngirana cĩ Mutha.”3 Ẽdẽcĩ Yesu ĩnõõgõ ethei ne, “Nga balna wõnõ niigia ebelit thõõth wũ balna adĩman Davideb kĩ eet cĩgĩnĩk baa ngĩ adak boobo ĩnõõgõ? 4 Ẽhẽẽt balna nẽ kĩ eet cĩgĩnĩk Ciith cĩ Nyekuco, ĩthõng õõt uduit aheenin wũk angiranni wũk woyyia aduk paadĩrnya dõ. 5 Nga wõnõ niigia ebelit Ngiran cĩ Mutha ngatĩ ẽlẽmacĩ paadĩrnya Ciitha cĩ Nyekuco kiticantõy Kõrra cĩ Yuwuthono, ĩthõng kothii et cĩ athĩ ne, ẽẽn nẽẽgẽ gẽrẽthanniok buu? 6 Kaduwacung na dĩdĩ, aavĩ eeti ĩmma ngato cobbi cĩ ijiar Ciith cĩ Nyekuco.c 7 Ma ngĩ agayyu niigia ngatĩ athĩnnĩ ne, ‘Kadiimi na tamati athii cĩ ẽẽn gii cĩ cavĩto,’d athii woccia yoko cĩ othooththu eet cĩk amĩrĩ buth. 8 Ẽẽn Ngẽrtĩ Eeto Makayyioit cĩ Kõr cĩ Yuwuthono.”e
Et cĩ alalaniay athiiti
(Bẽl Marĩkõ 3:1-6; Luka 6:6-11)
9 Ngaatĩ balna ĩngannĩ Yesu õkõyyĩ Ciitha cĩ Lawintio ĩcĩ Yudei, 10 Ĩthõng aavĩ balna eeti ĩmma cĩ alalaniay athiiti natẽ. Adiim balna Varithei gwuak ngĩ aduul Yesu thõõtha cĩ athĩ nẽẽgẽ ne, adĩman nẽ thoothonniok cĩk gerthek, ĩthõng baa ijinit ĩnõõnõ entek ne, “Ẽlẽmĩ koccia Ngiranĩ ngatĩ anyĩcẽ eeti et kũbũna Kõrra cĩ Yuwuthono?”
11 Ẽdẽcĩ Yesu ethei ne, “Mĩ kẽyẽk eeti ĩmma kõrgẽna cunung atheet cĩ atdukothi look Kõrra cĩ Yuwuthono, athii woccia cĩ õdõngai nẽ atheet ngĩtĩvõrĩ? 12 Õkõmĩ eeti colli õrrõt ijiar atheet! Ĩthõng thĩ, anyet koccia Ngiranĩ, kĩdĩmanit gii cĩ abũnna Kõrra cĩ Yuwuthono.”
13 Ĩthõng ethek Yesu et nĩcẽ ne, “Thõlan athiit cunni wo.” Ngaatĩ õthõlanĩ eeti neccie athiit cĩnnĩ, ĩthõng ũbũna uduktõy kĩ athiit cĩ abũnna ẽẽ. 14 Ma natẽ, õõt ĩdĩmantek Varithei gõõl cĩ arui Yesu.
Ẽẽn Yesu Ticciannioit cĩ ẽbẽra Nyekuci
15 Ma balna ngĩ ikiyyia aga Yesu thõõth cĩ aku wo, ikiyyia ũtũngek nẽ nginicẽ. Maka balna meelitini cĩ eetu, cĩ õwõb ĩnõõnõ. Anyi balna nẽ eet cĩk ĩmmõrĩ vẽlẽk kũbũnta, 16 ĩthõng ĩtĩrĩth nẽ ĩnõõgõ ethek ne, “Nyĩ aduwaccu eet enneccu ne, ngẽnẽ na.” 17 Ĩnõõnõ thĩ baa cĩ edenyianẽ thõõth cĩ Nyekuco ẽnnẽ dĩdĩ, kĩ balna ngĩ aduwa Ĩthaia eeti cĩ õthõõth molook cĩ Nyekuco athĩ ne,
18 “Ticciannioit cannĩ coo wũ balna kẽbẽra na,
kamĩnani na ĩnõõnõ,
ĩthõng katali na, nyatarka ĩnõõnõ,
kaanyi katĩ na ĩnõõnõ Ririwac cannĩ,
Ĩthõng katĩ aduwaai nẽ eet thoothonniok
cĩk edeemothi cĩk woccia
adĩman nẽẽgẽ jurrung loociowẽy vẽlẽk.
19 Athii katĩ nẽ cĩ uukõy, kõdẽ athii cĩ acalcal,
ĩthõng athii katĩ eeti cĩ athĩrar molook cĩnnĩ goolliowẽy tõ.
20 Athii katĩ nẽ cĩ aduul galala cĩk athii cĩ tiirti,
ĩthõng ĩdĩĩt gii cĩ tũkũlẽnto cĩ atũkũlĩ,
adĩman katĩ nẽ thõõth cĩ edeemothi kijiar thõõth cĩ gerthe.
21 Aari katĩ loociowa vẽlẽk
muwẽẽnĩt cĩnĩng cĩ abũnna thaarĩy ĩcĩgĩnĩk.”f
Athĩ eeta ne, ẽẽn Yesu Beelthebub
(Bẽl Marĩkõ 3:20-30; Luka 11:14-23; 12:10)
22 Ma natẽ, ayaktak eeta Yesu et ĩmma cĩ rubenĩ cĩ ayak ririwac cĩ gerthe, ĩthõng jarĩngẽ kĩĩna, ĩthõng aanyĩk Yesu ĩnõõnõ kũbũna, kĩĩ katĩ kõthõõth, ĩthõng ĩcĩnẽ. 23 Ma natẽ ikiyyia ubulan thõõth coo eet õrrõt, ĩthõng ijintõy ĩĩtõ ne, “Ẽẽn woccia eeti coo Ngẽrtĩ Davide?”
24 Ĩthõng thĩ, ma baa ngĩ athĩrar eeta cĩk ẽẽn Varithei thõõth coo wo, ivitia ĩĩtõ ne, “Umur eeti coo ririwanĩn cĩk gerthek tiirthẽta cĩ Beelthebubi wũ ẽẽn makayyioit cĩ ririwanĩn wũk gerthek.”
25 Aga balna Yesu muwẽẽnĩt cĩnĩng, ĩthõng ethek ĩnõõgõ ne, “Kabicocĩ cĩ ẽngẽr ẽlẽ cĩnnĩ dõ, agiiriay katĩna. Ĩthõng kõrõõgĩ cĩ gaalawu cobbi, kõdẽ kõrõõgĩ cĩ engeryiõy eeta mĩn, athii katĩ cĩ abĩlĩ kũdũt. 26 Ma ngĩ ingka Thĩttanĩ Thĩttan, ẽngẽr nẽ ẽlẽ cĩnnĩ mĩn. Abĩlĩ woccia katĩ kabicocĩ cĩnnẽ kuumuc kuu? 27 Ma katicaninie na tiirthẽt cĩ Beelthebubig cĩ kingkawẽ ririwanĩn cĩk gerthek, tiirthẽt jang kẽnnẽ cĩ aticanini wobjiaha cugunniek katĩ ngĩ ingka ririwanĩn cĩk gerthek wo? Ẽtẽd katĩ nẽẽgẽ thoothonniok cuguk. 28 Ĩthõng ma kingka na ririwanĩn cĩk gerthek tiirthẽta cĩ Ririwac cĩ Nyekuco, ikiyyia kabicocĩ cĩ Nyekuco ĩcunung vẽlẽk.
29 “Kõdẽ ẽhẽẽt koccia thẽk eeti ĩmma ciith cĩ et cĩ tiiri õrrõt,h ĩthõng õgõrõth ijjio cĩgĩnĩk? Athii tõ, ẽcẽb woccia nõ nẽ et cĩ tiiri wo thõng, kĩĩ thĩ kõcõd ijjio cĩgĩnĩk.
30 “Eeti cĩ athii cĩ karũmẽna kĩ aneeta ẽhẽthana nẽ aneeta, ĩthõng eeti cĩ athii cĩ aku ẽlla aneeta kulutiaha eet kelemit Nyekuc athaanĩk nẽ ĩnõõgõ tuu. 31 Ĩthõng kaduwacunga, uungnothi katĩ thoothonniowa cĩk gerthek vẽlẽk kĩ dacinet cĩ adaacĩ eeti Nyekuc, ĩthõng thĩ, thẽk eeti cĩ adaac Ririwac cĩ Dĩhĩmĩ, athii cĩ uungnothi gerthetini cĩnnẽ kũdũt. 32 Eeti ĩmma cĩ õthõõth Ngẽrtĩ Eeto buth, uungnothi katĩ gerthetini cĩnnẽ, ĩthõng thĩ, eeti cĩ õthõõth Ririwac cĩ Dĩhĩmĩ buth, athii katĩ cĩ uungnothi gerthetini cĩnnẽ, erkita ĩcoo, kõdẽ ĩcĩ nga aku.
Kẽẽt kĩ nyegerua cĩgĩnĩk
(Bẽl Luka 6:43-45)
33 “Kẽẽt cĩ abũnna aari nyegerua cĩk abũnna, ĩthõng kẽẽt cĩ gerthe aari nyegerua cĩk gerthek. Agawini kẽẽt nyegerua cĩgĩnĩk. 34 Niigia eeta cĩk eeginnu kũwaanya cĩk gerthek wo, aduwuanu woccia gõõ niigia buu thõõth cĩ abũnna kuu? Nyatarka gii cĩ aduwuanu niigia, ẽyẽla thõõth cĩ aavĩ thinnetinẽy cuguk. 35 Õthõõth eeti cĩ abũnna thoothonniok cĩk abũnna cĩk ẽẽkta thĩnĩna cĩnnĩ, ĩthõng õthõõth eeti cĩ gerthe thoothonniok cĩk gerthek cĩk ẽẽkta thĩnĩna cĩnnĩ. 36 Kaduwacung na agiitia dĩdĩ, kõr katĩ cĩ etedinie thõõth, etedothi katĩ eet thoothonniowa wũk aduwa nẽẽgẽ giithiawun. 37 Nyatarka thõõth cunni cĩ abũnna cĩ aduwa, amiri katĩ niia, ĩthõng nyatarka thõõth cunni cĩ gerthe etedothici katĩ aniitia thõõtha.”
Yelinit cĩ Yiona
(Bẽl Marĩkõ 8:11-12; Luka 11:29-32)
38 Ma natẽ, ivitia entek Varithei gwuak kĩ limanniok cĩk Ngiran cĩ Mutha ĩnõõnõ ne, “Limannioit, kadiimnyi naaga aniitia yelehet thõõth cĩ eyeliay cĩ aku ĩcunni.”
39 Ẽdẽcĩ Yesu athĩ ne, “Adiimnyu niigia yelinit, nyatarka eeginnu niigia gẽrẽthanniok! Yelinit cĩ Yionai dõ cĩ õthõõth molook cĩ Nyekuco, cĩ katĩ anyĩwothicung agiitia. 40 Aavĩ balna Yiona kẽẽnga cĩ kuluguac cobbi wathinniok iyyio kĩ baalinniok iyyio, õgõõn kĩ ngĩ katĩ aavĩ Ngẽrtĩ Eeto loowatõ wathinniok iyyio kĩ baalinniok iyyio. 41 Kõr katĩ cĩ etedinie thõõth cĩ loocu, abĩlĩ katĩ eeta cĩk Nineve, ĩthõng eteddik eet cĩk erkinya cĩkkõ wo thõõth. Aduwa balna nẽẽgẽ thoothonniok cĩk gerthek cĩgĩk, nyatarka balna irionĩk Yiona wũ ẽẽn et cĩ õthõõth molook cĩ Nyekuco ĩnõõgõ, ĩthõng thĩ, yoko aavĩ eeti ĩmma cĩ ijiar Yiona ngato.j 42 Abĩlĩ katĩ ngaa cĩ ẽẽn alaan cĩ Thẽba,k ĩthõng ẽtẽd thõõth cunung. Õwõyya balna nẽ rẽẽna, kikiyyia kĩthĩrar gẽẽnyĩth cĩ Thõlõmõnĩ, ĩthõng aavĩ eeti ĩmma cĩ ijiar Thõlõmõn ngato.l
Õbõda ririwacĩ cĩ gerthe
(Bẽl Luka 11:24-26)
43 “Katĩ ngĩ ũtũngek ririwacĩ cĩ gerthe et, õwõ katĩ nẽ baatha cĩ õdõõĩ kak adiim ngĩtĩ ayuwuthi. Ĩthõng thĩ, athii cĩ amũda nẽ ngini ĩmma, 44 ĩthõng ĩthĩ ne, ‘Kamiire katĩ na kũũk ciitha wũ balna kaavẽ.’ Ma balna ngĩ arawak nẽ ciith nĩcẽ, amũdaai itivile kũbũna. 45 Õyõwõta katĩ nẽ ririwanĩn cĩk gerthek õrrõt õõgĩ cĩk ẽẽn tũrgẽrẽm cĩk ijiar ĩnõõnõ kõõt kaavutõ natẽ. Ĩthõng gẽrtha katĩ pĩrnanẽtĩ cĩ et nĩcẽ kijiar wũ baa owu. Gõõl thẽk katĩ cĩ aatẽ eeta cĩk gerthek cĩk erkinya cĩkkõ coo.”
Eet cĩk kõrõõk cĩ Yesu kir
(Bẽl Marĩkõ 3:31-35; Luka 8:19-21)
46 Ma balna ngaanĩ irioni Yesu meelitin, ereyyi kẽnnẽ yaatĩnnẽ kĩ gõtõõnõgĩ ngatĩvõrĩ, nyatarka adiim ngĩ õthõõthõy kĩ ĩnõõnõ. 47 Ma natẽ, ikiyyia othoothĩk eeti ĩmma Yesu ethek ne, “Aatĩ yaaya kĩ gotoonogu ngatĩvõrĩ, adiim othoothonu kĩ aniitia.”