Ittio Yesu Yeruthalẽm bulẽnta cobbi
(Bẽl Matewo 21:1-11; Luka 19:28-40; Yoanẽ 12:12-19)
11
Ma balna ngĩĩ õjõõntĩ nẽẽgẽ Yeruthalẽma,
ivitia õdõlanit kõrõõk cĩ gaalawu cĩ athĩ Bethvage kĩ cĩ athĩ Bethani ngatĩ õjõõn Thiira cĩ Olivnyawu,a
ikiyyia ition Yesu wobjiak cĩgĩnĩk cĩk ẽẽn ramma kõõt kutuwantẽ ĩcĩ ootinu,
2 ĩthõng ethek Yesu ĩnõõgõ ne,
“Õõt õlõõ ĩcĩ acĩnnu aavĩ ĩcowu cunung,
ĩthõng mĩ itioththu,
amũdothicu katĩ thigiriec cĩ dĩcĩ cĩ ecebjie cĩ nga kõtõõwĩ eeti ĩmma vẽlẽk.
Õõkta noko, ĩthõng ayaktawu ĩnõõnõ ngato.
3 Mĩ ajinnung eeti ĩmma ethecung ne,
‘Nyia cĩ adĩmannu wo?’
Uduktiak entek ne,
adiim Makayyioiti, ĩthõng õbõdanĩ katĩ nẽ ĩnõõnõ tamanoko.”
4 Ngaatĩ thĩ balna õvvõ amũdothĩcẽ wobjiaha cĩk Yesu wo thigiriec nĩcẽ dĩdĩ ecebjie gõõla katũga.
Ma balna ngĩ õõkta nẽẽgẽ ĩnõõnõ wo,
5 ajin kẽggẽ eeta gwuak ĩnõõgõ cĩk balna abĩlĩ natẽ ethei ne,
“Nyia cĩ adĩmannu niigia wo?
Õõganu thigiriec nĩco nyia?”
6 Ma natẽ ivitia edecit nẽẽgẽ kĩ balna mĩ aduwaai Yesu ĩnõõgõ,
ĩthõng ẽlẽmtaĩ eeta neekie ĩnõõgõ kootti thigiriec.
7 Ĩthõng thĩ,
balna ayaktothĩk nẽẽgẽ thigiriec nĩcẽ Yesu,
ĩthõng aryik ceremua cĩgĩk bowuca cĩ thigirieco, ĩthõng atadothĩk Yesu bowuca tiddina.
8 Mẽẽlĩ balna eeta cĩk atdukeei ceremua cĩgĩk cĩk amarak loota,
ĩthõng etevettiek gõõla, evetei gwuak taliibanẽ cĩk ẽngẽdda boononiowẽĩ gõõla, nyatarka amĩnan nẽẽgẽ ĩnõõnõ.
9 Ĩthõng eeta cĩk balna uwuantẽ kĩ cĩk avvu vurtia,
ẽgẽrẽny nẽẽgẽ vẽlẽk athĩ ne,
“Hothana!
Kubuluthit Nyekuc!”
“Agatanẽ eeti cĩ aku thaarĩy ĩcĩk Makayyioktak.”bc
10 “Anycĩk Nyekuc kagatan kabicoc
cĩ katĩ aku tatũga cĩ õõ Davide!”d
“Hothana kĩ Nyekuc tammuatiddina!”
11 Ma balna mĩ arawak Yesu Yeruthalẽm,
ũũk nẽ,
ĩthõng ittio Ciith cĩ Nyekuco.e
Ĩthõng ĩcĩn nẽ kaal vẽlẽk,
balna ngĩĩ lõõcĩ jiatĩn,
irioit Yesu kĩ wobjiak õmmõtõ kĩ ramma õvvõ ĩcĩ Bethani.
Ĩcĩĩn Yesu kurutoc
(Bẽl Matewo 21:18-19)
12 Ma baa ngerethietĩn cĩnnĩ cĩ ĩtĩngaththi nẽẽgẽ Bethani,
ikiyyia thĩ balna adak Yesu boobo.
13 Acĩn balna nẽ kurutoc ĩmma cĩ ayak ballõk cĩk meelĩk rẽẽna,
ikiyyia ũũk ĩcĩn nẽ katĩ mĩ abbiri.
Ma balna mĩ õkkõ arawothi wo,
õkkõ kẽnnẽ amũda ballõk dõ athii kurutocĩ cĩ abiiri,
nyatarka balna nga kĩĩ itin cĩ abiirni kurutocĩ neccie.
14 Ĩthõng ethek Yesu kurutoc nĩcẽ ne,
“Kothii katĩ et ĩmma cĩ adukci naboo aniitia kũdũt!”
Athĩrar balna wobjiaha cĩgĩnnẽk ĩnõõnõ ngĩ õthõõth thõõth coo.
Ũũk Yesu Ciitha cĩ Nyekuco
(Bẽl Matewo 21:12-17; Luka 19:45-48; Yoanẽ 2:13-22)
15 Ma balna ngĩ õdõlanit nẽẽgẽ Yeruthalẽm,
ũũk ittio Yesu reerung cĩ Ciith cĩ Nyekuco,
ĩthõng ũũk itingkawak eet cĩk balna ũũtẽnẽ ijjio cĩgĩk vẽlẽk ngĩtĩvõrĩ.
Ĩthõng õbõrbõran lõbẽlẽt cĩk eet cĩk atalõnẽ nyarobinya kĩ taabĩt cĩk eet cĩk ũũtẽnẽ kurrienya.
16 Ĩthõng balna athii Yesu cĩ ẽlẽmacĩ eet ngatĩ ẽyẽhanĩ ijjio cĩgĩk kivitia kutuyyiõy reerunga cĩ Ciith cĩ Nyekuco.
17 Ngaatĩ thĩ balna alimanĩ eet ẽthẽcĩ ne,
athii wõnõ cĩ athĩ Nyaraga cĩ Nyekuco ne,
“ ‘Avvẽ katĩ Ciith cannie athĩ ne,
Ciith cĩ lawintio,
cĩ alawini eeta vẽlẽk cĩk loociowu’?f
Ĩthõng thĩ, avvunnu kẽnnẽ uwuyyu niigia kĩĩ ‘ciith cĩ alugunyẽnĩ goryiaha.’ ”g
18 Ma balna ngĩ athĩrar makayyiowa cĩk paadĩrnyawu kĩ limanniok cĩk Ngiran cĩ Mutha thõõth coo wo,
ivitia idiimitõ gõõl cĩ aruwi Yesu.
Ĩthõng balna ongollie nẽẽgẽ ĩnõõnõ, nyatarka atubuan limanĩ cĩnnẽ eet cĩk meelĩk.
19 Ma balna ngĩĩ jiatĩn lõõcĩ,
ẽtẽẽkta Yesu kĩ wobjiak cĩgĩnĩk õlõõ cĩ gaalawu cobbi õõt ngatĩvõrĩ.
Liman cĩ kalimana kurutoca
(Bẽl Matewo 21:20-22)
20 Ma ngerethietĩn cĩnnĩ cĩ balna õwõyĩ Yesu kĩ wobjiak cĩgĩnĩk gõõla,
acĩn balna kẽnnẽ nẽẽgẽ kurutoc õdõõk kẽgẽrõy vẽlẽk.
21 Ahada thĩ baa Pẽtũrũ thõõth wũ balna õthõõth Yesu,
ĩthõng uduwak ĩnõõnõ ethek ne,
“Cĩn da Limannioit,
kurutoc thĩ wũ balna aciini niia coo õdõõk kak!”
22 Ẽdẽc Yesu ĩnõõgõ ethek ne,
“Ayait leminit Nyekuca.
23 Kaduwacung na agiitia thõõth dĩdĩ,
mĩ aduwaai eeti ĩmma thiir coo ethei ne,
‘Tĩnga bĩt tdukothĩk bũlũc,’
ĩthõng athii cĩ akidan thĩnĩna cĩnnĩ,
ĩthõng thĩ,
ẽlẽmĩ athĩ ne,
adĩmanni katĩ thõõth neccie, ĩthõng aku thẽk katĩ ẽẽn dĩdĩ.
24 Ĩthõng thĩna,
kaduwacung na agiitia gii cĩ ajinnu niigia lawintia,
elemit ĩĩtõ ne,
amũdanu thẽk katĩna, ĩthõng anyĩwothici katĩ aniitia gii cĩ ajini ẽẽ.
25 Ma ngĩ alawinu niigia,
ũtũngtek et cĩ adĩmanni aniitia buth ẽẽ,
kĩĩ katĩ kutungewung Baaba cunung cĩ aavĩ tammuatiddina thoothonniok cĩk gerthek cuguk.
26 Ĩthõng thĩ,
mĩ athii niigia cĩ uungniccu eet cĩk adĩmannung agiitia buth,
athii katĩ Baaba cĩ aavĩ tammuatiddina ẽẽ, cĩ uungnicung thoothonniok cuguk cĩk gerthek buu.”
Jinẽnĩt cĩ makathĩt cĩ Yesu
(Bẽl Matewo 21:23-27; Luka 20:1-8)
27 Ma balna ngĩ õdõlanit Yesu kĩ wobjiak cĩgĩnĩk Yeruthalẽm,
ĩthõng ma balna nganĩ õwõ Yesu reerunga cĩ Ciith cĩ Nyekuco ĩcĩtõ,
ivitia makayyiowa cĩk paadĩrnyawu kĩ limanniok cĩk Ngiran cĩ Mutha kĩ eet cĩk obbitik ĩcĩnnĩ.
28 Ĩthõng ivitia ijinit nẽẽgẽ ĩnõõnõ entek ne,
“Makathĩt jang cĩ umure niia eet Ciitha cĩ Nyekuco,
ĩthõng õbõrbõranu lõbẽlẽt cĩk eetu wo? Ĩthõng ngẽnẽ cĩ anyi aniitia makathĩt coo wo?”
29 Ẽdẽcĩ Yesu ĩnõõgõ ethei ne,
“Kajinnung katĩ na buu agiitia thõõth codoi dõ.
Mĩ atajantu jurrung,
kaduwacung thĩ katĩ na buu agiitia ngẽnẽ cĩ anya aneeta makathĩt cĩ kadĩmanẽ kaal cĩkkõ wo.
30 Uduktahangũ da,
aku balna da tiirthẽtĩ cĩ anyĩcẽ Yoanẽ eet batithimo tammuatiddina ĩcĩ Nyekuco,
kõdẽ aku kĩ et cĩ olli kaganoko?”
31 Ngaatĩ õthõõthõnẽ nyaguana,
ĩthõng ĩĩtõ ne,
“Kathĩ woccia ne?
Mĩ kathĩ ne,
kĩĩtõ ne,
‘Aku balna tammuatiddina,’ enneccet kẽnnẽ katĩ nẽ ne, ‘Nyia thĩ balna athii cĩ elemnyu niigia Yoanẽ wo?’
32 Ĩthõng thĩ,
ma kathĩ ne,
‘Aku eetĩnẽy,’
ongollie balna nẽẽgẽ eeta, nyatarka aga balna eeta vẽlẽk a ne, ẽẽn Yoanẽ et cĩ õthõõth molook cĩ Nyekuco.”
33 Entek thĩ balna nẽẽgẽ Yesu ne,
“Athii cĩ kagayya naaga.”
Ngaatĩ thĩ ẽthẽcĩ Yesu ĩnõõgõ ne,
“Athii thĩ cĩ kaduwacung na buu agiitia,
ngẽnẽ cĩ anya aneeta makathĩt cĩ kadĩmanẽ thoothonniok cĩkkõ wo.”