Athanni katĩ Ciith cĩ Nyekuco
(Bẽl Marĩkõ 13:1-2; Luka 21:5-6)
24
Ma balna ngĩ ũtũngek Yesu Ciith cĩ Nyekuco, ivitia uduktiak wobjiaha cĩgĩnnẽk ĩnõõnõ gõõl cĩ engenycini Ciith cĩ Nyekuco kĩdĩhĩmẽ õrrõt. 2 Ĩthõng ikiyyia ijin Yesu ĩnõõgõ ethek ne, “Acĩnnu niigia kaal nĩĩko vẽlẽk Ciitha cĩ Nyekuco, kaduwacung na dĩdĩ, athanni katĩ kaala cĩkkõ vẽlẽk, kithii bĩĩ cĩ uungnothi tõ.”Tĩrĩthẽnĩt cĩ hecinto
3 Ma balna vurtia, cĩ nga aavẽ Yesu loota Thiira cĩ Olivnyawu, ivitia umuddiothĩk wobjiaha cĩgĩnnẽk ĩnõõnõ dõ, ĩthõng ijinit ĩnõõnõ entek ne, “Adĩmanni katĩ thõõth coo katĩngan? Nyia katĩ cĩ ẽẽn yelinit katĩ ngĩ ikiyyia niia, kĩ kõr cĩ ditianẽt cĩ loocu?”
4 Ẽdẽcĩ Yesu ethei ne, “Nyĩ anyiccu et ĩmma kĩgoolung agiitia. 5 Nyatarka mẽẽlĩ katĩ eeta cĩk avvu thaarĩy ĩcĩganĩk athĩ ne, ‘Keeni na Kiristo.’ Ĩgõõl katĩ nẽẽgẽ eet cĩk meelĩk. 6 Athĩknu katĩ thoothonniok cĩk joreeninu, kĩ thoothonniok cĩk ẽkẽb eeta cĩk joreeninu, ĩthõng nyĩ ongolinu. Aliba katĩ thẽk kaala cĩk aatĩ ketee, ĩthõng thĩ, nẽnnẽ katĩ ngaanĩ aku ditianẽtĩ cĩ loocu. 7 Uukõy katĩ lõõcĩ kĩ looc, kabicoc kĩ kabicoc. Aku katĩ butuny erkinya vẽlẽk, ĩthõng õmmõnnĩ katĩ kirikiriknya vatĩk cĩk meelĩk. 8 Ĩthõng ẽẽn thoothiowa cĩkkõ thiananĩt cĩ thoothonniok cĩk gerthek õrrõt.
9 “Agaminu katĩ niigia, ĩthõng aryiwothiwu kĩjan, ĩthõng uuktewu, kõdẽ aruwenu thõng buu. Aaburneccung katĩ eeta cĩk loociok vẽlẽk, nyatarka aneeta. 10 Itina nĩcẽ, mẽẽlĩ katĩ eeta cĩk uungni leminit, aduulõy, ĩthõng aaburyiõy nyaguana. 11 Mẽẽlĩ katĩ eeta cĩk ẽẽn volongnyiak cĩk athĩ ne, kõthõõththa molook cĩ Nyekuco cĩk ĩgõõl eet cĩk meelĩk. 12 Nyatarka ĩtooryi katĩ gerthetini looca õrrõt, ĩthĩnga katĩ eeta amĩnan eet õõgĩ õrrõt, 13 ĩthõng thĩ, eeti cĩ ẽlẽmnya aneeta kuumuc kõdõlan ditianẽtĩ cĩ loocu, eliay katĩ nẽ. 14 Ĩthõng irionni katĩ Nyemut cĩ Abũnna cĩ kabicoc cĩ Nyekuco loociowẽy vẽlẽk, kĩĩ katĩ kĩthĩraritõ eeta vẽlẽk, ĩthõng thĩ, katĩ ikiyyia ditianẽtĩ cĩ loocu.”
Thoothonniok cĩk gerthek õrrõt ĩcĩ Nyekuco
(Bẽl Marĩkõ 13:14-23; Luka 21:20-24)
15 “Aavĩ katĩ kõr cĩ acinu niigia ‘Gii cĩ Gerthe cĩ ẽgẽrẽthan ijjio vẽlẽk looca coo,’a abĩlĩ katĩ Ngatĩ Dĩhĩmĩ Ciitha cĩ Nyekuco, kĩ balna ngĩ aduwa Danieleb eeti cĩ õthõõth molook cĩ Nyekuco athĩ ne, anycĩk et cĩ ẽbẽl thõõth coo kĩthĩk jurrung! 16 Ĩthõng ngĩ attiyyu niigia looca cĩ Yudea wathinniok nĩĩkẽ, ivirit õõt thiiryiowẽy. 17 Mĩ aavẽ niia kõlĩlla cĩ ciithc cunni tiddina, nyĩ aluciay loota, ĩthõng ũũwẽ gimma ciiatõ. 18 Mĩ aavẽ niia manatõ, nyĩ amiirie õkkõ ĩcĩ olu adĩma cẽrẽm. 19 Gẽrtha katĩ õrrõt wathinniok nĩĩkẽ ĩcĩ ngaay cĩk anyakcie kĩ ngaay cĩk ngaanĩ õrõõktõ doolia. 20 Alayyiõy niigia, kĩĩ katĩ kithii cĩ aviryu niigia katĩ attiey,d kõdẽ Kõrra cĩ Yuwuthono. 21 Aatĩ katĩ wathinniowa cĩk canan cobbi õrrõt cĩ ngaanĩ kaavutõ balna thẽk baa nga ẽngẽnyca Nyekuci looc, ĩthõng athii katĩ cĩ aku cananĩ cĩ aavĩ ketee naboo kũdũt. 22 Mĩ athii katĩ cĩ anyĩcẽ Nyekuci wathinniok nĩĩkẽ kĩĩtõ dĩcẽ, athii katĩ eeti cĩ arũgĩ tõ. Ĩthõng thĩ, nyatarka eet cĩk ẽbẽra nẽ, anyi katĩ nẽ wathinniok nĩĩkẽ kĩĩtõ nẽnnẽ dĩcẽ.
23 “Wathinniowẽy nĩĩkẽ, ngĩ ennecung eeti ĩmma ne, ‘Ĩcĩnĩt da niigia Kiristo coo!’ kõdẽ, ‘Ĩnõõnõ neccie!’ nyĩ elemnyu kũdũt. 24 Nyatarka avvu katĩ kirithtõnya cĩk õvõlõng kĩ eet cĩk õthõõth molook cĩ Nyekuco cĩk ẽẽn volongnyiak, ĩthõng iticanit yelinit cobbi kĩ thoothonniok cĩk anaat eeta, kĩĩ katĩ kĩtĩmanit ngatĩ ĩgõõlĩ eet wũk balna ẽbẽra Nyekuci, katĩ ngĩ ũũlĩ nẽẽgẽ. 25 Ĩcĩnĩt nõõnõ niigia, kuduwawung balna na agiitia ĩcowu vẽlẽk thoothonniok cĩk katĩ adĩmanothicung agiitia.
26 “Mĩ ennecung eeti ĩmma ne, ‘Aavĩ Kiristo baatha ĩcĩ tilamĩ,’ nyĩ ovvoyyu nĩĩcẽ! Ĩthõng mĩ aduwa eeti ĩmma athĩ ne, ‘Alugunyi nẽ ngamanĩ,’ nyĩ elemnyu kũdũt! 27 Aavĩ katĩ kõr cĩ akuni Ngẽrtĩ Eeto kĩ borowecĩ cĩ abadĩ, cĩ aku acĩn katĩ eeta tõõna ĩcĩ alibanĩ kõrra, ĩthõng kĩ ĩcĩ okolothĩcẽ kõrra. 28 Alũtẽ kodobbwuana ngatĩ adaaknĩ kẽlẽgẽ.”
Kõr cĩ alibanĩ Ngẽrtĩ Eeto
(Bẽl Marĩkõ 13:24-27; Luka 21:25-28)
29 “Ma baa vurtia cĩ wathinniok cĩk cananak,
“ ‘Adaaĩ katĩ kõr,
ĩthõng ĩthĩnga alanyĩt nyĩĩloĩ,
ĩthõng katĩ utduktiay mũnyũnya tammuatiddina,
ĩthõng katĩ õtõmõthõ kaala vẽlẽk
cĩk aatĩ tammuatiddina.’e
30 “Ma katĩ itin nĩcẽ, edenyiay yeliniti tammuatiddina, cĩ akuni Ngẽrtĩ Eeto, kutuluthõ eeta vẽlẽk cĩk loociowu. Acĩn katĩ nẽẽgẽ Ngẽrtĩ Eeto ngatĩ aluucianẽ diithiowẽy ĩcĩk tammutiddino, makathĩta kĩ bulẽnta cobbi.f 31 Ition katĩ nẽ anjĩlẽt cĩgĩnĩk kũtũbẽcõ nyeepunya õrrõt, kuluttiay eeta cĩk ẽbẽra Nyekuci goolliowẽy cĩk rẽẽntĩk loota ngato kĩ looca vẽlẽk.
Liman cĩ owovothi mũũnec
(Bẽl Marĩkõ 13:28-31; Luka 21:29-33)
32 “Ilimanta niigia liman cĩ mũũneco. Ma ngĩ acavĩtĩt taliibanẽ, ĩthõng aryik ballõk, agayyu thĩ ngatĩ ĩthĩ õjõõn lõõlõ. 33 Ma ngĩ icintu thoothonniok cĩkkõ vẽlẽk aavutõ tõ, agaac ĩĩtõ ne, õbõwẽ itini. 34 Kaduwacung na dĩdĩ, athii katĩ cĩ adaaĩ eeta cĩk wathinniok cĩkkõ, nga kivitia thoothonniowa cĩk kaduwa na kĩdĩmantẽ. 35 Edecciay katĩ tammutiddin kĩ looc, ĩthõng thĩ, athii katĩ thoothonniowa cĩganniek cĩ edeccianĩ.
Athii eeti cĩ aga kõr, kõdẽ itin tõ
(Bẽl Marĩkõ 13:32-37; Luka 17:26-30, 34-36)
36 “Athii eeta cĩ aga kõr, kõdẽ itin cĩ katĩ akuni thõõth coo tõ, kõdẽ woyyia anjĩlẽta cĩk tammutiddino, kõdẽ Ngẽrĩnẽ buu, athii cĩ aga thõõth coo, Baatĩnnĩ dõ cĩ aga. 37 Ma katĩ ngĩ õbõda Ngẽrtĩ Eeto, aatĩ katĩ eeta kĩ balna wathinniok wũk Nõõwa.g 38 Nyatarka baa lõõla, nga itini cĩ tõwõn cobbi kaavu, aduwue balna eeta, ĩthõng uwuddie, ĩthõng itiktõy, kĩĩ kaanycĩk dõõ cĩk ngayyik cĩgĩk buu kitiktie, wathinniowẽy wũk balna Nõõwa gii baa ngĩ ittio nẽ kovowol. 39 Athii balna cĩ aga nẽẽgẽ gii cĩ aku, gii balna ngĩ ikiyyia tõwõnĩ itik eeta. Õgõõn katĩ noko, kõr cĩ katĩ akuni Ngẽrtĩ Eeto. 40 Evyi katĩ eeta ramma manatõ, adĩmẽ katĩ codoi, ĩthõng ũtũngothĩk ĩmma. 41 Erekcie katĩ ngaay rammak rabaathuanĩy, adĩmẽ katĩ codoi, ĩthõng ũtũngothĩk ĩmma.
42 “Ĩthõng thĩna, aavut niigia vĩrĩngĩng, nyatarka athii cĩ agayyu kõr cĩ katĩ akuni Makayyioiti cunung. 43 Ĩthõng thĩ, agaac thõõth coo, ma baalia kagga baatĩ ciitho itin cĩ baalin cĩ akuni goryiaiti, ebekcie baalia nẽ, ĩthõng athii woyyia baalia cĩ anyi ciith kilibe. 44 Ĩthõng aavut niigia buu vĩrĩngĩng jurrung, nyatarka aku katĩ Ngẽrtĩ Eeto itin cĩ katĩ athii cĩ agawu niigia ngatĩ akuni nẽnẽ.
Ticcianniok cĩk abũnna kĩ cĩk gerthek
(Bẽl Luka 12:35-48)
45 “Ngẽnẽ cĩ ẽẽn ticciannioit cĩ athĩhĩ thõõth, ĩthõng ĩdĩman, ĩthõng ẽgẽẽnyĩ, cĩ anyi baatĩ olu ĩnõõnõ kẽbẽk ticcianniok cĩgĩnĩk, ĩthõng anyĩk ĩnõõgõ dainit itina cĩ adiimi nẽẽgẽ? 46 Abũnna katĩ kĩ ticciannioit nĩcẽ ngatĩ amũdaccĩ baatĩ olu ĩnõõnõ ngĩ adĩman tiic nĩcẽ, kõrra cĩ katĩ õbõdanĩ nẽ. 47 Kaduwacung na dĩdĩ, anyi katĩ baatĩ olu ticciannioit nĩcẽ kẽbẽk gii vẽlẽk cĩ ayak nẽ õlõõ cĩnnĩ. 48 Ma woccia kumuk ticciannioiti, ĩthõng ĩthĩ ne, ‘Nga baai avĩya makayyioiti cannie ẽẽ, kuumuc,’ 49 ĩthõng ithianaĩ nẽ uuk ticcianniok õõgĩ, ĩthõng uduwõy kĩĩ kõõt kũwũdĩt mẽrtẽ kĩ gõõnõgĩ cĩk ẽẽn bakciak. 50 Ma katĩ ngĩ ilibak baatĩ olu ticciannioit nĩcẽ, kõrra ĩcĩ itin cĩ athii cĩ agawĩ nẽ. 51 Aku katĩ aruk nẽ ticciannioit nĩcẽ, ĩthõng arĩk ĩnõõnõ ngatĩ aatẽ volongnyiaha, ngatĩ katĩ õvvõ alue eeta, ĩthõng adait nyĩgĩt wuciitha cobbi.”