Paulus wasi atyahy ikesy ti ribun matohak mamin ti nus lan
Romake
Tun a khatu nekre klyosu kitab ne kralake
Heitlulswo nus lan Roma neke kanike kimelir ti nuske ktem ne, kali nus lan Roma neke Kaisarke† imin ti, ma hyareta nus o hnu ribun nekre, ode negara-nare ribun dakun.
Paulus kyesy atyahy ne ti ribun matohak mamin ti nus lan Romake ne anakyai ti ain a 57ke, ma yajar sir ti ktela mlay a ratohak ti Kristuske ne, kali lenla kika klelan a eras, ma bisa ma Paulus byai nus lan Romake ma yajar sir ti desy. Dendye kyesy atyahy ne ma kyeluk a snurat maka kbuanare, ti iry a Kristen-are wait mormyorif sew kyaki nekre. Dendye kmunmunmuna neke Paulus lyosu ohe, Brit Eras iabrita ti sir ne klyosu ohe, kolkyabei ma irkye bisa ma mlay a i ti Hulasokwe, neke lema khyali ktela eras ialanare, de cuma mo kali tyohak ti Hulasokwe myesan bo (1:17).
Ktela mlay Paulus iajar nekre kisike kolnye: Iry manosy a klolan Yahudike, ode manosy a klolan salik nekre, sir ne mumu neke rala lim o sal (3:9-20). Ode lema irkye it a mlay a i, khyali ktela eras ialanare, ta khyali itoha tnyetak Musake ne (3:27-28; 4:15). Keskyede ity Ebut Hulasokwe byohe, iry matohak ti Yesus Kristuske ne mlay a sir, kali Yesuske myaty ma lyitan eta sir de (3:24-25; 5:8). Dendye kolnye ttohak ti Yesuske, desikeo Hulasokwe yaditi ity toha ity wait lim o sal, ode you ohe ity neke mlay a ity ti I (3:22, 26; 4:24-25; 5:1).
Ode ti pasal enasimke ma ti kyait pasal walkwe (Rm. 5–8), Paulus ihes iry matohakare ti ratot mormyorif maoly kabei ne, ti kyoat Hulasokwe yaorif sir desy. Neke ne: sir neke mlay a sir ti Hulasokwe, ode lim o sal lema khyareta sir de, ode tnyetak Musake lema kyety eta sir dakun de. Ode Paulus lyosu dakun ti kolkyabei ma Hulasokwe Memeanke kihareta iry matohakare wait mormyorifare ne.
Kyala kyosy pasal sikwe ma ti kyait pasal a hean a kresi sasamke (Rm. 9–11), neke Paulus yaklol Hulasokwe ibuke, ti iry a Yahudi-nare ror iry a lema Yahudi-nare. Ma iry a lema Yahudi-nare sir ne lulswo lema robak ma rhe Hulasokwe, keskye selsel ne ratot ksala ma mlay a sir ti Hulasokwe ne de, kali rtohak ti Kristuske. Klala iry a Yahudi-nare, biar ma sir neke robak a ksala ma mlay a sir ti Hulasokwe, keskye lema ratot ksala mlay raobak desy, kali lema rbuma rtohak ti Kristuske (9:30-33). Ode khyali klolan Yahudi-nare lema rtohak ti Kristuske ne, dendye Hulasokwe yal eraske ti klolan salik nekre (11:11-12). Keskyede ana kyait sekwe bonyo, Hulasokwe ana yaorif iry Yahudi-nare dakun (11:26).
Ode ti pasal hean a kresi enaruke (Rm. 12), Paulus tyanuk ktela mamunmunake ti iry matohak ity ne ma tamorif ne, neke: Musti mo tal ity tenatare mumu ti Hulasokwe ma kyala Hulasokwe ralake ma kimukmuka i. Ode kete tlura ma iry lema mahe Hulasokwe ne rhury a ity, ma ttoha sir ti nam kyalamo rarekan o raala ti nuske ktem ne. De musti mo tlura ity ma Hulasokwe yaharw a ity ti nam tarekanare, ma ity wait mormyorifare harharw, mamode nenmo bisa ma the bain-bain nam Hulasokwe ibuma taalanare. Nam Hulasokwe ibu desikre eras, ode mlay, ode kyala ralake ma kimukmuka i.
Ode ti atyahy ne dakun o Paulus lyosu ti ribun matohak mamin ti nus lan Romake ohe, myaboka ksyalik ma byuma inal a yor sir. Dendye yobak klelan a eraske it ma byai Spanyol, mamode bisa ma syery ei Roma, ma ti syeak a sir ma yor sir ti desy sekwe enai ne aduk.
Atyahy ne kisike kolnye
1. Paulus wasi tun mamuna ti atyahy a ikeskye (Rm. 1:1-15).
2. Brit Eras desike Hulasokwe amalkyauke desy ma kyaorif iry a matohakare (Rm. 1:16-17).
3. Irkye sal i kali biar ma hye ohe Hulasokwe imin, keskye lema byuma tyoha I (Rm. 1:18-20).
5. Kete tlura ma lim o sal khyareta ity tenatare de (Rm. 6).
6. Tnyetak Musake lema kyety eta ity de (Rm. 7).
7. Hulasokwe Memeanke khyareta ity ralat a kralanare ma tamorif ne bisa ma ttoha Hulasokwe ibuke (Rm. 8).
8. Hulasokwe yilik irire ma ktyoha wasi rekryekkye bo, biar ma iry a Yahudi sir ta iry a lema Yahudi sir dakun (Rm. 9–11).
10. Paulus lyosu wasi karya ikarya ti Hulasokwe ne (Rm. 15:14-33).
11. Paulus yosa wasi salamke ti ribun matohak mamin ti nus lan Romake (Rm. 16).