Yoanẽ 1

Nyemut cĩ Abũnna cĩ

Yoanẽ

Ikiyyia Thõõth ĩthĩ et

Aavĩ balna Thõõth ĩcĩ owu, ĩthõng balna Thõõth aavĩ kĩ Nyekuc, ĩthõng ẽẽn Thõõth Nyekuc. 2 Aavĩ baa Thõõth kĩ Nyekuc baa ĩcĩ owu.

3 Ẽngẽnyca balna Thõõth kaal vẽlẽk, ma kithii Thõõth tõ, athii baalia gii cĩ engenyciay tõ. 4 Aavĩ balna rũgẽtĩ ĩcĩnnĩ, ĩthõng rũgẽtĩ neccie, ẽẽn lanyĩt cĩ eetu. 5 Ĩthõng lanyĩtĩ coo, ẽẽn lanyĩt cĩ alanyĩt muwuratõ, athii cĩ adĩĩtĩ muwuri coo lanyĩt coo.

6 Ma balna, itiona Nyekuci et ĩmma cĩ ẽẽn thooc cĩnnĩ cĩ athĩ Yoanẽ. 7 Aku balna nẽ aduwaai eet lanyĩt cĩ aku Nyekuca ẽẽ, kĩĩ katĩ woccia kelemit eeta vẽlẽk. 8 Athii balna Yoanẽ cĩ ẽẽn lanyĩt, ẽẽn balna nẽ et kaganoko, cĩ aku aduwaai eet lanyĩt cĩ aku Nyekuca. 9 Lanyĩt cĩ ẽẽn dĩdĩ cĩ aku loota ngato, ĩthõng ũtũkũl nẽ eet vẽlẽk looca.

10 Ma balna, ikiyyia Thõõth loota ngato, ẽngẽnyca balna nẽ looc coo, athii kẽnnẽ eeta cĩk loocak cĩ aga ĩnõõnõ. 11 Ikiyyia nẽ looca cĩnnĩ, abũrĩ kẽggẽ eeta cĩgĩnnẽk ĩnõõnõ. 12 Ĩthõng thĩ, ẽlẽmĩ balna eeta vẽlẽk ĩnõõnõ, ĩthõng elemit thar cĩgĩnĩk, ngaatĩ anyĩcẽ nẽ ĩnõõgõ kivitia kĩĩtõ dõõlĩ cĩk Nyekucak. 13 Athii balna cĩ ẽẽn nẽẽgẽ dõõlĩ cĩk Nyekucak kĩ gõõ ngĩ arittia eeta dõõlĩ cĩgĩk, Nyekuc balna cĩ anyi ĩnõõgõ kittiryiay kivitia kĩĩtõ dõõlĩ cĩk Nyekucak.

14 Ma natẽ, ikiyyia Thõõth ĩthĩ Et wũ balna ẽẽn lanyĩt cĩ Nyekuco, ĩthõng kũrũmtẽ kĩ ageeta kõdõwẽ loota ngato. Kĩcĩnta naaga bulẽnĩt cĩnnĩ cĩ Ngẽrĩnĩ dõ, cĩ aku ĩcĩ Baatĩnnĩ. Abĩththĩ ĩnõõnõ bũnnathĩtĩ kĩ thõõth cĩ ẽẽn dĩdĩ.

15 Õthõõth Yoanẽ ĩnõõnõ ẽgẽrẽny athĩ ne, “Et wũ balna kaduwacung na coo. Kathĩ ne, ‘Õwõbana katĩ nẽ, ĩthõng ijiarya nẽ, nyatarka balna aavu nẽ vẽlẽk, balna nga kittiriay nana.’ ” 16 Agatannet nẽ ageeta iinyia cĩk meelĩk, nyatarka bũnnathĩt cĩnnĩ cobbi õrrõt kũdũt. 17 Anyi balna Nyekuci Ngiran cĩnnĩ Mutha, ĩthõng anyi Nyekuci bũnnathĩt kĩ thõõth cĩ ẽẽn dĩdĩ Yesu Kiristo. 18 Nga kĩcĩn eeti ĩmma Nyekuc. Ngẽrĩnĩ dõ cĩ ẽẽn Nyekuc dĩdĩ cĩ õjõõn ĩcĩ Baatĩnnĩ, cĩ eyelecet ageeta kagaac Nyekuc.

Õthõõth Yoanẽ Batithta, nyatarka Yesu

(Bẽl Matewo 3:1-12; Marĩkõ 1:1-8; Luka 3:15-17)

19 Thõõth cĩ balna aduwa Yoanẽ coo, balna ngĩ ition eeta cĩk ẽẽn Yudei cĩk Yeruthalẽmĩ paadĩrnya kĩ elliok cĩk tatũk cĩ Levi, kijinit ĩnõõnõ kentek ne, “Aniit ngẽnẽ?” 20 Athii cĩ abũrĩ Yoanẽ ngatĩ õthõõthõnẽ kĩ ĩnõõgõ, ngaatĩ ẽdẽcĩ ĩnõõgõ ẽthẽcĩ ne, “Athii cĩ keeni na Kiristo.”

21 Ijinit nẽẽgẽ ĩnõõnõ entek ne, “Et jang thĩ niia, Elija?” Ẽdẽcĩ nẽ ennei ne, “Athii cĩ keeni na Elija.” Ijinit nẽẽgẽ ĩnõõnõ naboo entek ne, “Eeni thĩ et cĩ othoothi molook cĩ Nyekuco cĩ katĩ aku?” Ẽdẽcĩ nẽ ennei ne, “Athii tõ.”

22 Ma balna vurtia, ijinit nẽẽgẽ naboo ĩnõõnõ entek ne, “Ngẽnẽ niia? Kĩĩ katĩ koottia naaga thõõth cunni eetĩnẽy cĩk itionanet ageeta ẽẽ. Duwaet da ngẽnẽ niia?”

23 Ẽdẽcĩ kẽnnẽ Yoanẽ ĩnõõgõ thõõtha cĩ Ĩthaia wũ ẽẽn et cĩ õthõõth molook cĩ Nyekuco, ennei ne, “Keeni na molook cĩ kegerenyi baatha cĩ õdõõĩ kak kathĩ ne, ‘Ĩdĩmantek niigia gõõl cĩ Makayyiokto!’ ”

24 Ivitia ijinit eeta cĩk balna itiona Varithei wo Yoanẽ, 25 entek ne, “Mĩ athii niia cĩ eeni Kiristo, kõdẽ Elija, kõdẽ eeni et cĩ othoothi molook cĩ Nyekuco, agameei thĩ niia eet batithimo nyia?”

26 Ẽdẽcĩ kẽnnẽ Yoanẽ ĩnõõgõ ennei ne, “Kagamei na eet batithimo maamĩy, aavĩ eeti ĩmma kõrgẽna cunung cĩ athii cĩ agawu niigia. 27 Ĩnõõnõ katĩ cĩ aku vurtia cannĩ, athii woccia cĩ koogi na laamũcẽ cĩk nakavacĩt cĩgĩnĩk.”

28 Aduwaai balna Yoanẽ eet thõõth coo, wathinniowẽy wũk balna agamẽcĩ nẽ eet batithimo õlõõ cĩ gaalawu Bethani, titimma ĩcĩ gõlla Lĩĩla ĩcĩ Yordanĩ.

Ẽẽn Yesu Nyion cĩ Nyekuco

29 Ma balna ngerethietĩn cĩnnĩ, ĩcĩn Yoanẽ Yesu, kĩĩ kõthõõth kĩĩ ne, “Ĩcĩnĩt, Nyion cĩ Nyekuco neccie cĩ aku adĩm thoothonniok cĩk gerthek cĩk eetu vẽlẽk ngatĩvõrĩ! 30 Et wũ balna kaduwacung na coo, kennecung ne, ‘Õbõwẽ ikiyyia Eeti ĩmma cobbi. Et cĩ ijiarya aneeta, nyatarka aavu balna nẽ baa nga kittiriay nana.’ 31 Nga balna kagga na ĩnõõnõ, ĩthõng thĩ, kagamecung na agiitia batithimo maamĩy, kĩĩ katĩ woccia kagaacõ eeta cĩk Ĩthraĩlĩ vẽlẽk ĩnõõnõ.”

32 Ma balna uduwa Yoanẽ thõõth ĩmma athĩ ne, “Kacini balna na Ririwac cĩ Dĩhĩmĩ ngatĩ aluucianẽ tammuatiddina akuni loota, aavĩ kĩ ballo, ĩthõng ikiyyia ĩbĩl ẽla cĩnnĩ. 33 Nga balna kagga na ĩnõõnõ kĩyokowẽ, aduwacca balna Nyekuci wũ balna itionana aneeta kikiyyia kagamek eet batithimo maamĩy. Etheca ne, ‘Acini katĩ niia Ririwac cannĩ ẽẽ, mĩ allucciay kikiyyia kaavu ẽla cĩ et ĩmma. Anyi katĩ nẽ eet batithimo Ririwaca cĩ Dĩhĩmĩ.’ 34 Kĩcĩna balna na ĩnõõnõ dĩdĩ, ĩthõng kagga ẽẽn nẽ Ngẽrtĩ Nyekuco dĩdĩ.”

Wobjiak cĩk owu cĩk ẽbẽra Yesu

35 Ma ngerethietĩn cĩnnĩ, aavu balna Yoanẽ kĩ wobjiak cĩgĩnĩk ramma, nginiwa wũ banna naboo. 36 Ma balna mĩ acĩn nẽ Yesu ngatĩ abaainie õkõyyĩ nginiwa ĩmmanĩ wo, ĩthĩ Yoanẽ ne, “Ĩcĩnĩt, Nyion cĩ Nyekuco neccie!”

37 Ma thĩ balna mĩ athĩhĩ wobjiaha cĩgĩnnẽk cĩk ẽẽn ramma thõõth coo wo, ĩtĩngathõ õõt owobit Yesu. 38 Ĩthõng ummudie Yesu, ĩthõng ĩcĩn ĩnõõgõ ngatĩ õwõbĩ nẽẽgẽ ĩnõõnõ, ma natẽ ijin nẽ ĩnõõgõ ennek ne, “Nyia cĩ adiimnyu niigia wo?”

Ẽdẽcĩ nẽẽgẽ Yesu ennei ne, “Rabbi, ngĩtĩ aavẽ niia jang?” Thara cĩk athĩ Rabbi wo athĩ ne, Limannioit.

39 Ẽdẽcĩ Yesu ennek ne, “Ivitia ĩcĩnĩt!”

Ĩthõng irioit nẽẽgẽ kĩ Yesu õõt ĩcĩnĩt ngĩtĩ aavẽ nẽ ẽẽ. Ĩthõng aavutõ kĩ ĩnõõnõ natẽ, baa ngĩĩ yiomon, igiinyie kõrra.

40 Et ĩmma balna cĩ athĩ Anderiya, ĩmma eetĩnẽy cĩk ẽẽn ramma wo, cĩ athĩhĩ thõõth cĩ aduwa Yoanẽ, ĩthõng iriok balna nẽ kĩ Yesu. Ayak balna Anderiya gõtõnĩ cĩ athĩ thar Thimõnẽ Pẽtũrũ. 41 Ma natẽ, ẽrẽppan Anderiya gõtõnĩ Thimõnẽ, ĩthõng uduwak ĩnõõnõ ennek ne, “Kijioktaha Mathaaya.” Thõõth cĩ athĩ Mathaaya wo, Hebureyyiey athĩ ne, Kiristo. 42 Ma natẽ, ayaha Anderiya gõtõnĩ kikiyyia kĩcĩn Yesu.

Ma balna mĩ acĩn Yesu ĩnõõnõ wo, ikiyyia uduwak ĩnõõnõ ennek ne, “Laang, Thimõnẽ ngẽrtĩ Yoanẽ, ĩĩ katĩ thar cugunik, Cẽẽva.” Thara cĩk athĩ Cẽẽva wo, athĩ ne, Pẽtũrũ.

Ẽbẽra Yesu Pilipo kĩ Nataniele

43 Ma ngerethietĩn cĩnnĩ, ũũk Yesu looca ĩcĩ Galilea, ma natẽ, urumtõy kĩ et ĩmma cĩ athĩ Pilipo, ĩthõng othoothĩk ĩnõõnõ ennek ne, “Ijjia wõba aneeta.”

44 Avvu balna Pilipo kĩ Anderiya kĩ Pẽtũrũ õlõõ cĩ gaalawu ĩcĩ Beththaida. 45 Ĩthõng ũũk ijiowa Pilipo gõõnĩ cĩnnĩ Nataniele, ĩthõng uduwak ĩnõõnõ ennek ne, “Kijioktaha et wũ balna ẽhẽẽd Mutha Ngirana. Et wũ balna ẽhẽẽd eeta cĩk õthõõth molook cĩ Nyekuco Nyaragawa ĩcĩ Nyekuco! Athĩ thar cĩgĩnĩk Yesu ngẽrtĩ Yothẽbõ, cĩ kõrõõk cĩ Natharẽtĩ.”

46 Ẽdẽcĩ Nataniele ĩnõõnõ ennei ne, “Natharẽt kir! Aku thẽk woccia eeti ĩmma cĩ abũnna Natharẽta?”

Ẽdẽc Pilipo ĩnõõnõ ennek ne, “Ijjia cĩn niia kir kebereca cunni.”

47 Ma balna mĩ acĩn Yesu Nataniele aku wo, ikiyyia õthõõth Yesu ĩĩ ne, “Et cĩ Ĩthraĩlĩ kir neccie aku wo, et cĩ abũnna, cĩ aduwa thõõth dĩdĩ.”

48 Ẽdẽcĩ Nataniele ĩnõõnõ ennei ne, “Laang, agayya te niia kuu?”

Ẽdẽcĩ kẽnnẽ Yesu ennei ne, “Kacinni na aniitia kurutoca vurtia, viyyio nga kutuvuwi Pilipo aniitia.”

49 Ẽdẽcĩ Nataniele ennei ne, “Limannioit! Eeni niia Ngẽrtĩ Nyekuco, Alaan cĩ Ĩthraĩlĩ!”

50 Ma natẽ, ijin Yesu ĩnõõnõ ennek ne, “Elemi niia thõõth cannĩ, nyatarka kennecci viyyio ne, ‘Kacinni aavẽ kurutoca vurtia’? Acini katĩ niia kaal cĩk ijiar thõõth cĩ kaduwaci na yoko wo.” 51 Ma natẽ, ethek Yesu ĩnõõnõ ne, “Kaduwacci aniitia dĩdĩ, acĩnnu katĩ niigia tammutiddin, ngatĩ owine, ĩthõng icintu anjĩlẽt cĩk Nyekucak, ngatĩ õtõdĩ, ĩthõng ullucciak Ngẽrtĩ Eeto.”