Ũrũga Yesu daaĩtha
(Bẽl Matewo 28:1-10; Marĩkõ 16:1-8; Yoanẽ 20:1-10)
24
Ma Lomidikawaa ngerenniet ngaanĩ,
ĩtĩngathõ ngaay ayait ngõõrẽn wũk balna adĩmana,
ĩthõng ootti ĩcĩ loowu.
2 Arubothi kẽnnẽ ẽnyẽhẽ bĩĩ wũ balna anyũgẽnẽ look aavu kabanyca,
3 ĩthõng thĩ,
ma balna mĩ ẽhẽẽt nẽẽgẽ ĩcĩtõ wo, arubothi kẽnnẽ ithii ẽlẽ cĩ Makayyioit Yesu.
4 Ma balna ngaanĩ akulei nẽẽgẽ jien thõõtha ĩcoo wo,
ilibtiak eeta ramma nĩĩco noko cĩk,
ahimit ceremua cĩk alanyĩt kĩĩ võõrĩ pẽr,
ĩthõng ĩbĩlĩt joonui ngatĩ aatẽ nẽẽgẽ ẽẽ.
5 Ululit nẽẽgẽ ooti cĩgĩk,
nyatarka ongollie nẽẽgẽ eet nĩĩkẽ,
ngaatĩ õthõõthĩcẽ eeta neekie ĩnõõgõ ẽthẽcĩ ne, “Nyia idiimit et cĩ arũgĩ daakciaĩtõ wo?
6 Athii nẽ cĩ aavĩ ngato.
Ũrũga nẽ daaĩtha.
Ahaddia thõõth wũ balna aduwaccung nẽ balna ngaanĩ arumenu kĩ agiitia Galilea wũ balna athĩ ne,
7 ‘Anyĩwothi katĩ Ngẽrtĩ Eeto athĩnẽy cĩk eet cĩk gerthek,
ĩthõng otodowothĩk kurucea,
ma katĩ kõrra cĩ ẽẽn iyyio,
arũkna katĩ nẽ daaĩtha.’ ”
8 Ngaatĩ ahadanĩ banna nẽẽgẽ thoothonniok wũgĩnĩk.
9 Ma balna ngĩ oboddia nẽẽgẽ ngatĩ adawini Yesu ẽẽ,
ivitia uduktiak thõõth coo wobjiak wũk balna ẽẽn õmmõtõ kĩ codoi kĩ eet vẽlẽk wũk aga ĩnõõnõ.
10 Athĩ balna ngaay cĩkkõ thar cĩgĩk Maria Madalẽna,
Jõanna kĩ Maria yaatĩ Jemithi kĩ ngaay õõgĩ wũk balna aduwaai thõõth coo tionniak.
11 Akidan balna tionniaha cĩkkõ thõõth coo,
nyatarka balna mĩ athĩrar nẽẽgẽ õgõõn kẽnnẽ kĩcĩ ẽẽn võlõng kaganoko.
12 Ma natẽ,
ĩtĩnga Pẽtũrũ ivir ũũk ĩcĩ loowu.
Ma baa mĩ arawothi wo,
acĩn kẽnnẽ ceremua wũk balna amũrmũranini ẽlẽ cĩ Yesu dõ.
Ngaatĩ angalĩlẽnĩ natẽ athii cĩ agawĩ utugu da thõõth kuu.
Urumtõy Yesu kĩ wobjiak ramma
(Bẽl Marĩkõ 16:12-13)
13 Ma kõr nĩcẽ noko,
õõt wobjiaha ramma õlõõ cĩ athĩ Emmauth cĩ balna ayak reenitin cĩ ayak maĩlnyab tũrgẽrẽm wueeta kĩ Yeruthalẽm.
14 Ma balna ngaanĩ ẽkẽb nẽẽgẽ thõõth cĩ daaĩth cĩ Yesu ẽẽ,
15 ma balna ngaanĩ õthõõth nẽẽgẽ,
ilibak Yesu ĩnõõgõ, ĩthõng irioit kõdõwẽ.
16 Ĩthõng thĩ, athii balna cĩ aga nẽẽgẽ ngẽnẽ nẽnẽ.
17 Ngaatĩ ajini Yesu ĩnõõgõ ẽthẽcĩ ne,
“Nyia thĩnõ cĩ othooththu niigia ngĩ owoyyu wo?”
Abĩlĩ kẽnnẽ nẽẽgẽ,
ĩthõng angarunyanta nguumti cĩgĩk, ĩthõng omoththie.
18 Ma natẽ,
ẽdẽcĩ ĩmma cĩ athĩ Kileopath ĩnõõnõ ethei ne,
“Laang,
aniitia dõ cĩ eeni kerennioit cĩ athii cĩ aga thoothonniok wũk balna adĩmanni wathinniowẽy ĩcĩkkõ Yeruthalẽma?”
19 Ẽdẽcĩ Yesu ethei ne,
“Nyia da?”
Ẽdẽcĩ nẽẽgẽ athĩ ne,
“Thõõth cĩ Yesu cĩ Natharẽtĩ,
wũ balna ẽẽn et cĩ õthõõth molook cĩ Nyekuco cĩ tiiri õrrõt thoothonniowẽy ĩcĩk õthõõth nẽ,
ĩthõng ĩdĩman nẽ kẽbẽrẽnĩy ĩcĩk Nyekucak kĩ eet vẽlẽk.
20 Agam balna makayyiowa cĩk paadĩrnyawu kĩ makayyiok cĩgaac ĩnõõnõ,
ngaatĩ anyĩcẽ nẽẽgẽ ĩnõõnõ Pĩlatõ ketedĩk daaĩth,
ĩthõng otoddoyyiek ĩnõõnõ kurucea.
21 Ĩthõng thĩ,
kamukca balna kẽnnẽ naaga kathĩnna ne,
ĩnõõnõ woccia katĩ cĩ aku ẽẽla eet cĩk Ĩthraĩlĩ kivitia kaavutõ jurrung. Adĩmanni balna thõõth coo, ĩĩtõ wathinniowa iyyio yoko.
22 Katubuanina yoko kẽnnẽ naaga,
nyatarka thõõth cĩ ngaay õõgĩ cĩk viyyio anyam ngerenniet kõdõlanit look,
23 Ĩthõng thĩ,
athii cĩ arubothi nẽẽgẽ ẽlẽ cĩ Yesu.
Ma natẽ, ivitia uduktaet athĩ ne, kĩcĩnta viyyio anjĩlẽt cĩk athĩ ne, ũrũga nẽnẽ.
24 Ngaatĩ ĩngannĩ gõõnõga gwuak kõõt kĩcĩnĩt look.
Arubothi kẽnnẽ õgõõn thẽk kĩ viyyio ngĩ aduwa ngaay kir.”
25 Ma natẽ,
ijin Yesu ĩnõõgõ ethek ne,
“Agiithenu niigia kuu!
Attiyyu niigia kuumuc athii cĩ athĩknu,
ngatĩ elemu thoothonniok vẽlẽk wũk balna õthõõth eeta cĩk õthõõth molook cĩ Nyekuco.
26 Erekcung da wõnõ agiitia ngatĩ woccia ehecini Kiristo thoothonniowẽy ĩcĩkkõ, kĩĩ katĩ kaanyĩwothĩk ĩnõõnõ bulẽnĩtĩ cĩnnẽ?”
27 Ĩthõng thiananta ĩcĩ Mutha kĩ eet cĩk õthõõth molook cĩ Nyekuco vẽlẽk,
uduwak Yesu ĩnõõgõ thõõth wũ balna aduwuay Nyaragawa ĩcĩ Nyekuco, nyatarka ĩnõõnõ.
28 Ma balna ngĩĩ õjõõntĩ nẽẽgẽ kĩ kõrõõk cĩ õvõyyĩ wo,
iyyik Yesu kĩcĩ adiim ngĩ agama ĩnõõgõ gõõla.
29 Ĩthõng thĩ,
ĩlalliek nẽẽgẽ ĩnõõnõ tiirthẽta ethei ne,
“Kũrũmtẽ kĩ ageeta ngato,
nyatarka õbõwẽ iriri lõõcĩ,
okolothici katĩ kẽnnẽ kõr gõõla.” Ngaatĩ ẽẽktĩ Yesu kõrõõk, ĩthõng ũrũmtẽ kĩ ĩnõõgõ.
30 Ma balna ngĩ aavu Yesu loota,
ĩdĩma ahat cĩ avaadiay,
ĩthõng agatana,
ĩthõng ẽngẽr, ngaatĩ anyĩcẽ ĩnõõgõ.
31 Ma natẽ noko,
agaacõ nẽẽgẽ ĩnõõnõ.
Ma natẽ,
ithii Yesu noko kagũnũcũk.
32 Ma natẽ,
ijintõy ĩĩtõ ne,
“Athii wõnõ thinneti cĩgaac cĩ atalĩ,
baa ngĩ aduwacet nẽ ageeta thõõth cĩ Nyaraga cĩ Nyekuco gõõla?”
33 Ngaatĩ ĩngannĩ wobjiaha cĩk ẽẽn ramma ẽẽ,
tamanoko,
ĩthõng imiiryie õõt Yeruthalẽma. Ĩthõng õõt umuddiothĩk tionniak wũk balna ẽẽn õmmõtõ kĩ codoi kĩ eet cĩk arũmẽ kĩ ĩnõõgõ, ĩthõng alũtothi nẽẽgẽ vẽlẽk ngatĩ odoi doo.
34 Ĩthõng entek tionniaha ĩnõõgõ ne,
“Ũrũga Makayyioiti dĩdĩ,
urumtõy viyyio nẽ kĩ Thimõnẽ.”
35 Ngaatĩ aduwanĩ wobjiaha cĩk ẽẽn ramma ẽẽ buu,
thõõth cĩ irioĩ nẽẽgẽ kĩ Yesu gõõla,
kĩ ngatĩ avvu agawĩ nẽẽgẽ ĩnõõnõ balna ngĩ ẽngẽr nẽ ahat cĩ avaadiay.
Ilibak Yesu wobjiak
36 Ma balna nganĩ õthõõth nẽẽgẽ thoothonniok cĩkkõ,
ilibak Yesu ĩnõõgõ,
ĩthõng ĩthaa ethek ne,
“Anycĩk bũnnathĩt kaavu kĩ agiitia.”
37 Ngaatĩ abarriti nẽẽgẽ õrrõt,
amuk ngatĩ acĩnĩ nẽẽgẽ miningit.
38 Ĩthõng ijin nẽ ĩnõõgõ ethek ne,
“Abarrittu õrrõt noko nyia?
Nyia athii cĩ elemnyu wo?
39 Ĩcĩnĩt athĩn kĩ thoo cĩganĩk.
Aneeta thẽk coo!
Ivitia uwumtangũ,
ĩthõng ĩcĩntangũ.
Athii miningiti cĩ ayak ammẽ kĩ ruccenit cĩ õgõõn kĩcĩ kayai na wo tõ.”
40 Ma balna ngĩ uduwa Yesu thoothonniok cĩkkõ vẽlẽk,
eyelek ĩnõõgõ athĩn kĩ thoo cĩgĩnĩk kĩcĩnĩt.
41 Atalĩ balna wobjiaha,
ĩthõng utubuantẽ õrrõt,
ngatĩ athii woccia nẽẽgẽ cĩ ẽlẽmĩ thõõth cĩ Yesu. Ngaatĩ ajini Yesu ĩnõõgõ ẽthẽcĩ ne, “Ayakcu niigia gimma cĩ adakcie?”
42 Ĩthõng balna natẽ aanycĩk nẽẽgẽ ĩnõõnõ kuluguac cĩ akci,
43 ngaatĩ agamanĩ Yesu kuluguac nĩcẽ,
ĩthõng adak bẽrẽnĩy ĩcĩgĩk.
44 Ma natẽ,
ethek Yesu ĩnõõgõ ne,
“Balna nga karũmẽ na kĩ agiitia,
baa gõõ kaduwacung na kennecung ne,
edenyiay katĩ gii vẽlẽk cĩ balna eheeddi,
nyatarka aneeta Ngirana cĩ Mutha kĩ Nyaragẽtẽy ĩcĩk eet cĩk õthõõth molook cĩ Nyekuco kĩ Nyaragawa cĩ Tegeluanu.”
45 Ngaatĩ õõwĩ nẽ ooti cĩgĩk kagaacõ thõõth cĩ eheeddi Nyaragawa ĩcĩ Nyekuco.
46 Aduwaai balna nẽ ĩnõõgõ ethei ne,
“Thõõth cĩ balna eheeddi natẽ coo,
acananni katĩ Kiristo,
ĩthõng ikiyyia ũrũga daaĩtha vurtia cĩ wathinniok ĩcĩk ẽẽn iyyio,
47 ĩthõng ẽtẽrahanu katĩ niigia Yeruthalẽma ovvoyyu loociowẽy vẽlẽk irionnu thaarĩy ĩcĩk Kiristo,
thoothonniok cĩk woccia thẽk aduwanĩ eeta thoothonniok cĩgĩk cĩk gerthek, kĩ ngatĩ katĩ ũũngnĩcẽ Nyekuci thoothonniok cĩgĩk cĩk gerthek.
48 Eeginnu niigia kẽbẽrẽ cĩk agayyu thoothonniok cĩkkõ vẽlẽk.
49 Kõkkõ katĩ kitionacung na agiitia gii wũ balna abũtana Baangĩ.c
Ĩthõng thĩ, aavut õlõõ cĩ gaalawu kuumuc gii katĩ ngĩ anyĩwothiwung tiirthẽtĩ cĩ aku tammuatiddina.”
Imiirie Yesu ũũk tammuatiddina
(Bẽl Marĩkõ 16:19-20; Tiicanẽ cĩk Tionniawu 1:9-11)
50 Ma baa ngĩ ũũwĩ Yesu wobjiak vẽlẽk Bethani,
õdõng athĩn cĩgĩnĩk,
ĩthõng agatan ĩnõõgõ.
51 Ma baa nga agatan nẽ ĩnõõgõ,
ũtũngek ĩnõõgõ,
ĩthõng õdõngẽ ũũk tammuatiddina.
52 Ngaatĩ alawĩ nẽẽgẽ ĩnõõnõ,
ĩthõng imiiryie õõt Yeruthalẽma talintia ĩcĩ obbi õrrõt.
53 Ngaatĩ õvvõ aatẽ nẽẽgẽ Ciitha cĩ Nyekuco adĩhĩthĩ Nyekuc natẽ.