Anania kĩ Thavĩra
5
Aavĩ balna eeti ĩmma cĩ athĩ Anania kĩ ngaa cĩnnĩ cĩ athĩ Thavĩra cĩk balna ũũtẽnẽ looc. 2 Ĩthõng thĩ, ivitia elemit nẽẽgẽ ngatĩ itiangi nyarobinya õõgĩ, ĩthõng ayaktothĩk õõgĩ tionniak.3 Ma natẽ, ethek Pẽtũrũ ne, “Anania, anũmnũmmanni Thĩttanĩa gõõl Ririwac cĩ Dĩhĩmĩ kuu ngatĩ itiangẽ nyarobinya cĩk anyĩwothici aniitia wũk ũũtẽnẽ niia looc ẽẽ? 4 Ẽẽn balna lõõcĩ neccie cunni baa ngaanĩ tũũwõĩ niia. Ĩthõng ma vurtia cĩ ũtũwõĩ vẽlẽk, ngaanĩ ẽẽn nyarobinya buu cugunik? Ĩthõng nyia cĩ anyi aniitia muk dĩman thõõth cĩ aavĩ ketee wo? Athii cĩ ĩgooli niia eeta, ĩgooli niia Nyekuc.”
5 Ma balna ngĩ athĩrar Anania thõõth coo wo, uuk looc noko lir ngaatĩ adaaknĩ. Ma natẽ, otongollie eeta vẽlẽk cĩk balna athĩrar thõõth coo wo õrrõt. 6 Ngaatĩ avvu amũrmũranĩ ngĩthõrõĩ gwuak ẽlẽ cĩnnĩ, ĩthõng õõt adaacõ.
7 Ma vurtia cĩ ĩĩtõ itinnya iyyio, iliba ngaa cĩnnẽ cĩ balna athii cĩ aga nyia kette cĩ õgõõn maac cĩnnĩ. 8 Ngaatĩ ajini Pẽtũrũ ĩnõõnõ ẽthẽcĩ ne, “Duwaha da aneeta, nyarobinya kette thẽk vẽlẽk cĩk kette ũũtenu niigia kĩ Anania looc wo cĩkkõ?” Ẽdẽcĩ kẽnnẽ nẽ athĩ ne, “Ii nyarobinya thẽk nĩĩkẽ neekuo.”
9 Ma natẽ, ethek Pẽtũrũ ĩnõõnõ ne, “Atukwuannu kette niigia vẽlẽk rammatuguan kuu ẽlẽmtõy ngatĩ atĩmannu Ririwac cĩ Makayyiokto wo? Cĩn nõ! Eet wũk ada maac cunni katũga, ĩthõng odongeci katĩ aniitia buu ngatĩvõrĩ.”
10 Ma itin nĩcẽ noko, uuk Thavĩra looc thoonĩy ĩcĩk Pẽtũrũ, ngaatĩ adaaknĩ noko thẽl. Ma balna ngĩ avvu ngĩthõrõĩ ẽẽ, umuddiak Thavĩra adaak vẽlẽk. Ngaatĩ õdõnganĩ ĩnõõnõ, ĩthõng adaacõ kõbõktõy kĩ maac cĩnnĩ. 11 Õmõth thĩ balna thõõth coo eet cĩk kelethiawakb tũrũr kĩ eet vẽlẽk wũk balna athĩrar thoothonniok cĩkkõ õrrõt.
Anycĩk tionniaha eet kũbũnta
12 Adĩman balna tionniaha kaal cĩk anaat eeta kĩ yelintiok cĩk meelĩk kõrgẽna cĩ eetu. Ĩthõng balna gõõ avvu aruumõy lemnyiowa vẽlẽk reerunga cĩ Ciith cĩ Nyekuco Buula cĩ Thõlõmõnẽ. 13 Ĩthõng thĩ, balna kothii et cĩ aku kũrũmtẽ kĩ ĩnõõgõ, kõdẽ woyyia atalneei eeta, ĩthõng otongollie ĩnõõgõ õrrõt. 14 Ĩthõng thĩ, nẽnnẽ balna ẽtẽrẽktaĩ elemit eeta cĩk meelĩk cĩk maacĩk kĩ ngaay Makayyioit Yesu, ĩthõng ĩtooritõ kebiniet cĩ lemnyiowu. 15 Nyatarka thõõth coo, ivitia ayakta eeta mooryiak kivitia kataguthõ lõbẽlẽtẽy kĩ kwuanĩy goolliowẽy, kĩĩ katĩ kuwum ririwacĩ cĩ Pẽtũrũ ĩnõõgõ katĩ ngĩ õwõ nẽ. 16 Ma natẽ, uluttiay balna meelitini korookjiowẽy ĩcĩk gaalawu ĩcĩk õjõõntĩ kĩ Yeruthalẽm, õdõnga mooryiak cĩgĩk kĩ eet cĩk ayak ririwanĩn cĩk gerthek,c ĩthõng ivitia ũbũnta nẽẽgẽ vẽlẽk.
Pĩrnanẽt cĩ Tionniawu
17 Ma balna natẽ, ivitia ĩlĩlẽcõ paadĩrĩ cobbi kĩ eet cĩgĩnĩk vẽlẽk cĩk ẽẽn Thaduthei õrrõt. 18 Ngaatĩ agamĩ nẽẽgẽ tionniak, ĩthõng aryik ĩnõõgõ kĩjana. 19 Ma balna baal, ikiyyia anjĩlõd cĩ Makayyiokto õõ katũgẽt cĩk kĩjanak, ĩthõng õõga ĩnõõgõ. 20 Ngaatĩ ẽthẽcĩ anjĩlõ ĩnõõgõ ne, “Õõtõ, edecciek õõt reerunga cĩ Ciith cĩ Nyekuco, ĩthõng oottu uduktiawu eet nyemut vẽlẽk cĩ rũgẽt cĩ nga jõr wo.”
21 Ma balna ngerenniet, itiothõ tionniaha reerung cĩ Ciith cĩ Nyekuco, ĩthõng ẽtẽrẽktaĩ liman.
Ma balna ngĩ õdõlanit paadĩrĩ cobbi kĩ eet cĩgĩnĩk, ivitia utuvvuyyia eet vẽlẽk lokika kĩ gaala cĩk Ĩthraĩlĩ, ĩthõng itionitõ nyĩcẽkẽr kõõt kayakta tionniak kĩjana. 22 Ĩthõng thĩ, ma balna ngĩ arawothi nyĩcẽkẽrĩ kĩjan, athii balna kẽggẽ cĩ arubothi ĩnõõgõ natẽ. Ngaatĩ amiirẽnẽ, ĩthõng õõt uduktiak gaala entek ne, 23 “Kummuddiothĩha ũnyũktẽ katũgẽta kokomit kak, ĩthõng abĩlĩ nyĩcẽkẽrĩ buu katũgẽtẽy. Ĩthõng thĩ, mĩ kõõya, ĩthõng kitiothia ĩcĩtõ ẽẽ, kamũdothĩca kẽnnẽ kothii et.” 24 Ma balna ngĩ athĩrar makayyioiti cĩ nyĩcẽkẽru, cĩ ẽbẽk Ciith cĩ Nyekuco kĩ makayyiok cĩk paadĩrnyawu thõõth coo wo, itdirlangtẽ nẽẽgẽ õrrõt, kĩĩtõ ne, nyia woccia katĩ cĩ aku.
25 Ma tamanoko, iliba eeti ĩmma kikiyyia kĩthĩ ne, “Cĩn da! Eet wũk balna aaricu niigia kĩjana, abĩlĩ yoko reerunga cĩ Ciith cĩ Nyekuco, ĩthõng aliman nẽẽgẽ eeta.” 26 Ngaatĩ ĩngannĩ makayyioiti cĩ nyĩcẽkẽru kĩ nyĩcẽkẽr, ĩthõng õõt ayakta tionniak. Ĩthõng thĩ, balna athii cĩ õvvõ ayaha ĩnõõgõ tiirthẽta, nyatarka ongollie balna nẽẽgẽ athĩ ne, õvõcĩ katĩ eeta ĩnõõgõ bĩĩyẽnĩy.
27 Ma balna ngĩ ayakta nẽẽgẽ tionniak kĩbĩlĩt lokika, ĩthõng ijin paadĩrĩ cobbi ĩnõõgõ ethek ne, 28 “Kaduwaccung balna naaga agiitia ketheccung ne, nyĩ alimannu eet thaarĩy ĩcĩk Yesu. Alimannu eet Yeruthalẽm tũrũr, ĩthõng anganycetu ageeta, nyatarka daaĩth cĩ Yesu.”
29 Ma natẽ, edecit Pẽtũrũ kĩ tionniak õõgĩ entek ne, “Athii naaga cĩ kathĩkna eeta, kathĩkna thẽk woccia naaga Nyekuc. 30 Arukcu balna niigia Yesu ngatĩ ododdicu kurucea. Ĩthõng thĩ, balna ũrũgũtha Nyekuci wũ balna õõ baajigi baangietĩ cĩgaak baa lõõla ĩnõõnõ daaĩtha. 31 Õdõng Nyekuci ĩnõõnõ, ĩthõng arĩk attia cĩnnĩ ĩcĩ athioe kĩĩ Alaan kĩĩ Ellioit, kĩĩ katĩ kaanyĩk nẽ eet cĩk Ĩthraĩlĩ kuduktia gerthetin cĩnĩng, kĩĩ katĩ kũtũngek nẽ ĩnõõgõ gerthetin cĩnĩng. 32 Keeginna naaga kẽbẽrẽ cĩk thoothonniok cĩkkõf kĩ Ririwac cĩ Dĩhĩmĩ wũ balna anyi Nyekuci eet cĩk athĩrar ĩnõõnõ.”
33 Ma balna mĩ athĩrar gaala cĩk lokikak thõõth coo wo, ivitia avaracitõ nẽẽgẽ õrrõt kidiimitõ ngĩ aruk tionniak. 34 Nyatarka et ĩmma cĩ balna ẽẽn Varithenitg cĩ athĩ thar Gamaliel. Ẽẽn balna Gamalieli limannioit cĩ Ngirano, ĩthõng ongollie eeta vẽlẽk ĩnõõnõ. Ma natẽ, ĩtĩnga nẽ, ĩthõng ĩbĩl jiena ĩcĩ owu lokika, ĩthõng uduwak eet kootti nõõnõ tionniak ngatĩvõrĩ kĩdĩĩc. 35 Ngaatĩ aduwacĩ nẽ gaala cĩk lokikak ẽthẽcĩ ne, “Niigia eeta cĩk Ĩthraĩlĩ, ahadit da nõõnõ jurrung gõõl cĩ woccia adĩmanu eet cĩkkõ. 36 Aku da baa itin ĩmma eeti ĩmma cĩ athĩ thar Theudoth a ne, keeni nẽ et cĩ tiiri õrrõt, ĩthõng ngaatĩ ẽlẽmĩ eeta cĩk ẽẽn eet etĩmma thõõth cĩnnĩ. Ma natẽ, ikiyyia balna uruwue nẽ, ĩthõng athaantẽ wobjiaha cĩgĩnnẽk ẽẽ, kĩĩ lõõcĩ ĩĩr. 37 Ma vurtia cĩnnĩ, ikiyyia eeti ĩmma naboo wũ balna athĩ Yudath cĩ looc cĩ Galilea wathinniowẽy wũk balna ekebinie eeta, ĩthõng ũlũt nẽ meelitin kĩkothia jore. Ma balna natẽ, uruwue nẽ buu, ĩthõng athaantẽ eeta cĩgĩnnẽk. 38 Ĩthõng thĩ, thõõtha ĩcoo, lõgõth kaduwacunga, ũtũngtek niigia eet cĩkkõ mĩn! Anycĩk ĩnõõgõ kõõt. Ma ngĩ ẽẽn tiici cĩnĩng wo cĩ aku ĩcĩ et cĩ olli kaganoko, athii katĩ mĩn. 39 Ĩthõng thĩ, ma ngĩ aku tiici cĩnĩng ĩcĩ Nyekuco, athii katĩ cĩ ullu ngatĩ abilnuu eet cĩkkõ. Atinyanu kẽnnẽ katĩ eleeti cuguk ngatĩ uukonu kĩ Nyekuc.”
40 Ngaatĩ ẽlẽmĩ makayyiowa cĩk lokikak rion cĩ Gamalieli. Ma natẽ, utuvvuyyia tionniak koboddia ciiatõ cĩ lokikowo, ĩthõng uukitõ ĩnõõgõ. Ma natẽ, uduktiak ĩnõõgõ kithii cĩ alimanĩ eet thaarĩy ĩcĩk Yesu, ngaatĩ anyĩcẽ ĩnõõgõ kõõt.
41 Ma balna ngĩ ẽtẽẽkta tionniaha ciitha cĩ lokikowo, atalĩ balna nẽẽgẽ õrrõt, nyatarka atarnanĩ Nyekuci ĩnõõgõ pĩrnanta cĩ uukẽnẽ thaarĩy ĩcĩk Yesu. 42 Ĩthõng wathinniowẽy vẽlẽk, õvvõ alimaneei tionniaha eet thõõth cĩ Nyekuco reerunga cĩ Ciith cĩ Nyekuco, ĩthõng õwõ korookjiowẽy tõ buu. Athii balna nẽẽgẽ cĩ abĩlnĩ ngatĩ irionĩcẽ eet Nyemut cĩ Abũnnah cĩ athĩ ne, ẽẽn Yesu Kiristo.