Na Tesalonika Yrowak Fe Rasul Lak Ei
17:1-9
17
Hra oko fo Paulus wadien Silas la yein kein kdie fe Amfipolis madien Apolonia kayi de yhok yik Tesalonika. Mak kota oko na Yahudi yfe bol sikafit mrem. 2 Tali Sabat tolik skatiokot-tiokot kawuak Paulus wsiok ni mde hra wsiok lokdi, wtrik wse bol sikafit mabri, ofo wrana hatot fe Yesus mtatol madien ni hra nai yisroin wale yik Nago wfe katik fari yikohok ei.
3 Paulus wrana tahak kat man ei wto: “Nas yrok ekei yrana krek toron kat yibe Mesias basak ou whlet kayi ni otot yrok yalmias yin ou kayi de wkak, ofo wsidik oli wahinti kat wi ma eigi om.” Mde Paulus wskatiokot wto: “Yesus oko, hra tet trana fe wan nan, o eke le ma Mesias, fe hra na mna ou wbatirik kadio kat ni ekei yitatol ytoron kat. Yesus wabe kayi Mesias, raja wafle hra Nago wkosia wabe wskalofos fien na tkoin faf.” 4 Mde na Yahudi mre ysamenie fe Yesus ofo ybalifis yse Paulus wadien Silas la yik. Mde fot le na satrio kat yehin na sa Yunani hra ysaesik wale mse Nago wak, yidien fot na dli fle marok om, ei le ma yten tnes ykaso yse Yesus wak.
5 Mahin na Yahudi marok wat man ei yhot ni eke, ofo ytadrot, ywit fien nai yiyaka hra ykro-kra yik pasar yka ybakaisin yibe yfit ei. Mde ykowisi kota okom, mde ysese yka ylalo bol Yason wfem, mabe ynok yto bosi Paulus wadien Silas la yese yik oko, se bo ykamie yotik yse na marok ei yik.
6 Mahin ei ytatiere fe dait la yikan lak ei, mde ykami sa wat amo Yason wadien wanak wat mre hra ynok mse Yesus wak, yotik yein yse nai yifle hra yslonti kota ekei. Ofo ysalo fle karmiak kat yto: “Na dla hra ysiok sgia fobi katak kadio kat, o le ma yka kei. 7 Yason oko wwien fien wale la yese yik bol ou wa. Na eke le ma yhar kat raja faf fi Kaisar ou, yto nai ysaesik sok yin deri raja waifi mreu, hra nai yto Yesus.” 8 Na marok yidien fot nai yifle hra yslonti kota okom yoso kadio kat ni ekei, mde ei ykauu ytrere karmiak kat. 9 Mde nai yifle ei yhorot yto Yason wadien wanak wai ei yklat pitis man ei mabe yrowak okom. Mde ei ykrit kat pitis man yhnak mse ei yik, ofo nai ynahla kat ei yein.
Paulus Wadien Silas Yik Berea
17:10-15
10 Wi mbasoin-san ofo, yanak man hra ynok yse Yesus wak ykami ynahla Paulus wadien Silas la yein sakro yse Berea. Yhok yik ana fo, yein yse bol sikafit na Yahudi yfe. 11 Na Yahudi hra yik kota Berea eke yibri yibot karmiak kat yewer yehin na Yahudi yik Tesalonika. Ei ykashok ywien fien giet mabe Yesus yidien yibri yibot deri. Tali man, tali man ei ysmit lien ta-ta kawuak Nago wfe katik fari yikohok ei se bo ynok saswain toron kat ni hra rasula lak ei yrana yto tkoin afe ydain.
12 Kayi de na Yahudi marok ynok tnes yse Yesus wak. Mde fot le na Yunani yidli yifle, yidien fot na Yunani yidla yrok yten fot ykaso yse Yesus wak.
13 Mahin man bri fo, na Yahudi yik Tesalonika yoso ro kat fo Paulus wrana wale Nago wfe giet wak Berea, mde ei yka yse oko, yrana siorok-sarak ni, ykowiri-wara na marok ei yibri se bo ei yheden yidien rasul la yikan lak ei. 14 Mde Paulus wable wai hra ynok yse Yesus wak ybahe kat ou wain tamli wse kma sfie mak siwan tefit ale, ha Silas wadien Timotius la yiheit yik Berea. 15 Mde na mre yehin ei yik ykomot Paulus yorin sisi kapal, yslili ykohli kawuak de yhok yik kota Atena. Ei yto ysalit oli fo, Paulus wtik giet man Silas wadien Timotius wto la ytamli kat ybakorwain ou.
Paulus Wak Atena
17:16-34
16 Hra oko fo Paulus wak Atena, wleli kein Silas wadien Timotius. Ou wain kohli-hla whot fo kota okom mhon fe patung nago wat-wat hra nai yhein msadiak na tkoin afe erwas yibe ei ysaesik man ei. Ni okom molot fe wabri om msgia kat, ou wbakoko fe na eke.
17 Mde ke fo ou wloit wse bol sikafit na Yahudi yfe, ofo wsadir sas sisi mabe Yesus wan na Yahudi yidien fot na sa wat-wat man hra ysaesik fot man Nago. Tali man, tali man ou wloit fot wse wi balifis wi masafo sawuan ni, wrana hatot mabe Yesus man na kadio kat hra ou wtatiere fe yik ale. 18 Yik oko fo guru mre hra ysaeti ojin trifan Epikuros madien Stoa ei yka ykaf sarok kat Paulus, yto: “Na morait ankou wrana sak-sak ni mit ma ei?” Mre kdie yto: “Mde hra ou wrana sak-sak fe na sa wat yfe nago man ei.” Ei yrana ni yde ke fe hra Paulus wrana fe giet mabot mabe Yesus waigi wsidik oli. 19 Mde ei ykri kein Paulus wadien yein yse riere Areopagus, wi balifis hra nai ysadir sas sawuan fe ni yifi. Yhok yik ra fo ei yto: “Mam meisi moso mnok fot ni kakniet waifiu hra nen nrana fe om.
20 Mam moso kmo ni hra nen nrana owuok yifi yin mam. Nrana tahak kat la yin mam se bo mam mnok fot ni eke.” 21 Fe hra na Atena kadio kat yidien fot na man hra yeitsewa yik ekei ysiok wat-wat dait ni mre ha, yleli bhas ykashok ysadir sas sisi fe deri ni rana yifi.
22 Mde Paulus wkro flalie wak na marok hra yik Areopagus ybariomo mde wto: “Woi na Atena nan! Tet thot wale nan nsamorik homo-homo nin nago warok yik ale. 23 Hra tet tain sas-sas tkohli kota kom mde, tet thot rorwain kadio kat ni hra nan nsaesik sawuan, mde tet ttatiere fe nan nfe sala batalok makohok mrem hra nan nrit ni sanfe fem. Mde tteit rioro fe tsmit lien ni nai ysroin yik sala batalok makohok okom yto: “Man Nago Man Hra Mam Mnok Dait Latiot.” Mko, mto mde ke fo, ni hra nan nsaesik man ou mahin nan nnok dait latiot, o le ma bot tet trana wan nan.
24 Nago hra wsiok fobi katak kom madien mfe ni kadio kat, o le ma Tuhan hra wslonti yik wadien fobi, ou eke wase dait wak bol kohok hra na tkoin ysiok om.
25 Na mre yeren dait ou, fe hra ni mre msakna dait man ou, ha, ou eke le ma whnak halie ron yidien fot ni warok yin na tkoin faf kadio kat.b 26 Kamuolo masayen fo Nago wsiok sayen na tkoin lak. Ou watsiofo ei ytakein yrok ysanini kat kayi de yibe na sa marok kadio kat se bo ysiar yese wat-wat yik fobi katak. Ou eke wberiet na sa man ei yik tiktol wi ei yi, wbatok fot der-der tiktol yin ei se bo yese yik fobi ei yi wat-wat. 27 Ou wsiok mde ke se bo na tkoin faf fidihar wain Ou. Ou waisi fe faf ftiere fe ou, se bo fslonti Ou wkanas. Ou eke wase dait wse wi lis wahin faf fik wat-wat, ha wataren deri. 28 Mde hra nai yto: ‘Faf fmli, fron, fese fik fobi ko, fe le hra Ou wfe fle kohok om.’ Mde fot le na mna nan nfe nai ytrie wale kadie mreu hra mto:
‘Faf fibe kayi Nago wfe wet faf.’
29 Fe hra faf fke fehin Nago wak. Mde ke fo, faf fnok wale ou eke wabe dait emas afe, perak afe, amak afe, wkoit. Ou wabe dait klebet patung hra na tkoin yihein ysiok. Mdain!
30 Madien kamuolo Nago wliokeit na tkoin ei yehinti kat ou, ysiok wat-wat ni ei yi kayi de ei yein slie. Ei ysitie fe hra ynok roro wain oli dait Ou. Mahin hra ke fo Ou wbahe na sa kadio kat yik fobi katak yket, ylelek yse Ou wak. 31 Fe hra Nago wbatok wale na wmres wabe hakim wafleu. Ou wkait wale hene mabe basak na oko wkerek sadir yitatol yitoron kat fe na tkoin kadio kat faf wat-wat, wberiet na yibot yehin na ysgia. Nago wkosia na oko wsidik wale wahinti kat wi eigi om se bo faf fkahiowain-wan oli dait, ha faf fnok sros kat mabe ou eke wabe hakim wafle watoron kat.”
32 Mde ei yoso Paulus wrana fe nai yeigi ysalit ysidik yron oli, mde na mre ei yasak klo ou. Ei yhar kat yto: “Hyee! Na tkoin mreu wron oli! Mdain kat! Ei yeigi kawuak!” Mahin na wat mre yrana man ou yto: “Bo basak sba oli mre fo, mam meisi moso nen nrana wain sba oli mabe ni eke.”
33 Mde Paulus wsidik wahinti kat sadir trar okom. 34 Yikan hra yleli satatik ysadir trar yik ekei, mre yti yse Paulus wak yibe ynok kmo tnes Yesus. Ei eke le ma yibe Dionisius, na mre wahin safuk Areopagus, ou wadien fot na dli mrem mkdi le ma Damaris, yidien fot na wat kdie mre.