Saulus Wtehla Kat Ni Yisgia Ei Se Wnok Tnen Mse Tuhan Wak
9:1-19a
9
Wadien hra oko fo, Saulus ou wtrere latiot man na hra yibri yse Yesus wak ei. Wkaso mrohok-hok wto wskahilis wto wba Yesus wfe nai ykak. Fo wnok wale fe hra Yesus wfe na mrei yese yik kota wat mrem mkedi le kota Damsyik om, de wsin wto wti korwain ei, se wsiok sgia. De wrohok wain wse na wafle ou wak, na hra wslonti agama Yahudi ou hra wak Yerusalem, imam wafle ou hra waha kat fot na hra yibri yse Yesus wak ei.2 De Saulus wwaini man imam wafleu wto: “Nai fe nau, tet twaini nen nhnak surat mre yin tatik yse Damsyik, tatik yse bol sikafit nai yhnak fle fe tet. Bo ei ybahe tet tain tdihar na hra ysiwain Yesus yik ana, na hra yto Yesus wabe Fan Toron mse Nago wak.” Yo Saulus wto wtatiere fe na hra ysiwain Yesus ekei, yidla fot yidli fot, ofo wslon watik fien ei yse Yerusalem, yibe nai yhirit ei. Mde imam wafle ou wsamenie whnak surat yin ou.

3 Mde wadien wanak man ei yein kawuak yde, yik latiot fan ta Damsyik ofo, yrioro fe ro kat ni mhak mre mais mahin yik ago. Mais maka de, mtweit mnarak kohli ou kayi de, 4 Saulus ou wti wse fobi. Mde woso ro kat fo na mre wwit wto: “Saulus, noso la, hra nen nadien sgia tet tabe?”
5 Wto: “Tuhan! Hra nai sie man nen?”
Wto: “Tet le ma Yesus hra nen nsiok sgia ou.

7 Na hra yidien sisi Saulus ysalo dait ysatmor kat yteit yrioro. Yoso ro kat deri ni msalo mhi, mahin yhot dait na mreu.

8 Saulus wsidik wkro, wto wsi yhak mahin, wsifuon ei ymian, whot dait ni. De wanak ei yslonti wna ysiriau yein kawuak mde yhok yik kota Damsyik. 9 Saulus wak ana, kayi de amuk tolik, wsifuon ei yhak latiot, mde wleli ni eit kadio kat, wako dait fot kla, kawuak mde amuk tolik ei sba, fe hra wnok tmol ni hra wsiok wale ysgia wadien whot Yesus wak fan kedi.

10 Na wedla Yesus wfe mreu wkedi le Ananias wase le wak kota Damsyik. Mde tali mre fo, wsikafit wawua fe woso ro kat Tuhan wwit ou wto: “Ananias!” Mde wfalas wto: “Tuhan, tet le mke.”
11 Fo Tuhan wto: “Nsidik nain nse fan hoin hra mkedi le Fan Ma Trot kom, mde nain kawuak de, nak koit nedifain bol hra na Yudas wfem. Wak bol okom ofo ndihar na Tarsus mreu wkedi mabe Saulus, wase wak le oko. Ou wsikafit man tet le wko, 12 wsikafit whot ro kat krek wale ni hra Nago wyen hata ei, mde wasamik ni, whot krek wale Ananias nen naka, nlak nnai yin ou, se whot oli ni, wsifuon ei yhak tnes.”
13 Fo Ananias waliak si wto: “Hau Tuhan, tet tnok wale na oko, wabe nai yrok yrana yto wsiok sgia kat Yesus nen nfe nai yik Yerusalem. 14 Mde ou waka fot wse oko watik kohok fle mahin imam yifle ei yik yibe, wslon fien kadio kat na hra ywit Yesus nen nkedi om. Ofo tet tain tde sie?”

15 Mahin Tuhan Yesus wrana oli man Ananias wto: “Nen nain wata nse ou wak ana. Naliak amot, wa basak hra Saulus okou wabe wedlau wan tet, wsiok ni wan tet. Tet tlouk helwain wale ou, wabe bo ou wain wrana tet tkedim man na hra ynok dait tet, main siar man fot na hra yibe dait na Israel, main siar man fot nai yfle mde raja ei, man fot na Israel ei. 16 Yo tet le ma tlouk helwain wale ou, tet le ma bo tkakniet man ou, bo basak ou whlet fot ni ysgia, nai ysiok sgia kat man ou, fe hra bo wrana tet tkedi kom.”

17 Fo Ananias ou wsidik waka wain wloit wse bol Yudas wfe om wlak wnai yin Saulus ou de wrana wto: “Saulus, tet tanak faf fibri mres nen, Tuhan Yesus le wbahe tet taka. Yesus ou le hra wyen hata wkan om man nen nak fan kedi, o le ma wbahe tet taka, se bo nsifuon ei yhak oli, yidien fot se bo Nago Wawua Makohok om mloit mse nen nabrim.”

18 Mde ni yde le eren yfdie yti ro kat yihen Saulus wsifuon ei. Wsifuon yhak de whot oli ni. Ofo wsidik wahin, mde Ananias wsrik kat kla fe ou. 19a Mde wat tnes ni, wako tnes kla, se wkan om mkanas oli.a

Saulus Wak Damsyik
9:19b-25
19b Mde fo, Saulus ou wsifuon yhak wale de, waheit wase oli amuk mrei yik Damsyik, wadien sisi na hra yten ykaso man Yesus.

20 De, wloit sros wse bol sikafit na Yahudi yfe, wrana-rana man ei, wrana fe Yesus wabe Nago Wfe Wet. Na Yahudi eke ynok tmol dait latiot yse Yesus wak.

21 Wrana wata mde na Yahudi yteit yrioro yto: “He, faf fto bosi na oko le ma wsiok sgia wale na marok hra ynok mse Yesus wak, hra yese yik Yerusalem. Ha ou le waka wrana mabe Yesus fe me. Faf fto bosi na oko waka kayi fe wto wsiok sgia oli na man hra ynok yse Yesus wak ei. Bo waka kayi fe watik fien kdie yse imam yifle yik Yerusalem se ytrik bui. Mahin, wde kdie sie mke?” De yrioro feu. 22 Mde ykahiowain, fe hra wrana sanini giet mabot om mfieles, wto: “Tet trana tkoin kayi fe Yesus ou le Mesias ou. Ou le hra Nago wteye wale wabe wkosia kat nai.” Saulus ou wrana ni ytatol yidien Alkitab Hukum Taurat, mde wkait flie kat na Yahudi hra yik Damsyik ei, wadien Nago wkororo kayi ou.
23 Ofo Saulus ou wase lis wale de na fle yehin na Yahudi mrei ysin yto yska ou, 24 ha ni hra na Yahudi ei ysin ma yaka okom, Saulus ou wnok afat walem, hra yto ysni amuk tali yik hrede kota okom, hrede mak dehe amak maflem hra mkohli kat kota okom, yo ysni amuk tali yele ou yto whok se yskau.

25 Ofo amuk mreu fo, ou wfe wedla ei ylouk waka yhlik wan kya keye yna slolo hlok wais, main fe klek mak dehe amak kota okom, yti kat wais wse fobi. Fo wtain wahin kota Damsyik.b

Saulus Wak Yerusalem
9:26-31
26 Wtain whok wak Yerusalem fo, wto wbalifis wadien na hra yten ykaso man Yesus yik ana mahin, na eke yeliek Saulus ou. Fe hra ynok rorwain latiot fe ou, wabe wten homo wale wkaso man Yesus wak, afe wdain. 27 Mahin Barnabas ou wwien fien Saulus ou wadien twa la yein yse rasulc ei yik, mde Barnabas ou wrana hatot man ei wabe Saulus wak fan kedi, whot wale Tuhan Yesus, woso fot wrana ni fe ou. Barnabas wto: “Faf fwien deri Saulus hra ko. Wak Damsyik wrana samne Yesus wkedim, waliak si dait na Yahudi ei.”
28 Oko fo na rasul ei ykein fien tnes Saulus fo wadien sisi ei yidien na hra yten ykaso man Yesus, wsiok sisi kawuak ni wak Yerusalem. Wrana wkatrein wata Tuhan Yesus wkedim wadien waliak dait na Yahudi ei. 29 Mak fot oko na Yahudi mrei wat yese fot yik Yerusalem, ysalo wat ysalo Yunani. Mde ei yhoyok yidien Saulus, wabe giet hra wrana om. Wrana ni satias kawuak waisi wto na Yahudi ei ysamenie fe Yesus mahin ei yaha, mde kayi de yto mde le fo, ysin hlok yto yska kat wata ou. 30 Mahin wanak man ei hra ynok tmol man Yesus ei yoso mabe nai ysin yto yska ou fo, yto ni fe ou se bo wain wse kota wat. Fo wanak ei yidien twa ou kawuak de Kaisarea se warin kapal wak ana bo wain wse kota Tarsus hra fobi ou wa.

31 Ofo madien hra oko jemaat yik Yudea Galilea yidien Samaria fot ei ybot-bot deri, na mre yhirit yska dait ei. Mde jemaat om myo skadanyit, tali man tali man na mrei oli ybalifis yidien, fe hra Nago Wawua Makohok om matsiofo ei, se na marok yka yten ykaso man Nago. Mde jemaat om maliak man Tuhan.
Eneas Wadien Dorkas
9:32-43
32 Madien fot hra oko mde, Petrus ou wain sas-sas wahenek jemaat ei, na hra ysablit yse Yesus wak ei. Mde wkohli-hla kampung ei wain kayi de whok wak kampung Lida, hra wak toji, wto wahenek fot na hra yibri yse Yesus wak hra yik ana. 33 Wak Lida fo, wtatiere fe fo na mreu wkarat wak oko, wkedi le Eneas, wmli dait wase lis wale der mtadolik wak kawuak komo sois,

34 mde Petrus ou wto man na wkarat oko wto: “Eneas, nen nsidik, wa Yesus Kristus wweyen nen ndain. Nsidik nyowain kat nfe tikar kom, wa nen ndain wale.” Ofo na wkarat oko wsidik wahin sros wahin wi hra wase om. 35 Mde nai yik kampung Lida kom yidien fot na hra yese yik wi toji hra mkedi Saron om na marok kat okom yhot mabe na wkarat ou wsidik wain wale. Mde ei ylelek ynok tmol tnes mse Tuhan wak.
36 Mde fot le na dli mrem mkedi mabe Tabitam, Tabita okom mnok tmol man Yesus, msiok ni hra ybot mhares mhnak sawuan ni yin na hra ydain, mase mak kota Yope. (Na Yahudi ywit madien salo ei yi yto Tabitam,d na Yunani ywit madien salo ei yi yto Dorkas, kedi lak ei yfo yibe rusa.) 37 Fo Petrus wak latiot kampung Lida ofo na dli Tabita okom mkaini kayi de maigi. Ofo nai yware kla fe mkan om ylak mak bol mabri mbat lak fe ago.

38 Kampung Lida om mataren madien Yope, mde Tabita om maigi mde, Yesus wfe nai yik Yope, ybahe na lak yein yse Petrus wak Lida, fe hra yoso wale wak latiot Lida. Mde ei yein yik ana yrana lon-lon man ou yto: “Nen naka faf fein tamli fse Yope.”
39 Ofo Petrus ou wsidik wadien ei yein sros, yehin Lida yhok yik Yope, fo yidien twa warin wse sit mbat man mak ago fo, na semit kadio ei ykro ykohli Petrus yowa ykakniet not trik hra kaman Dorkas om kaman om mron sonat he msor yka mhnak yin ei ytrik.

40 Fo wbahe kat yhok kadio yehin oko yein yse tlein, fo Petrus ou waheit wbatoko worik wteit sia wsikafit man Nago. Wsikafit mdain fo wsmit sas eigi okom ofo wto: “Tabita, nsidik la.” Mde msifuon ei yhak mhot Petrus mde msidik mleli. 41 Mde wslonti mak mnam ofo wkosia wanik msidik mkro, fo wwit fien semit ei yidien fot na wat ei hra ynok yse Tuhan Yesus wak yka kadio ofo wto: “Nan nka la, om mahin mron oli wale.”
