Mari n'áyuus mátiso tu wuwot wute Yesu
12
H'aamo hu *efeet ite Kánuutina ku Esipt eŋeñena kunak hutok ni hifeeneŋ,
Yesu n'aja Betani,
ti Lasaar a abine u aritan t'eket i akine du.
2 Náami keeñun bija te o,
abe Mart áyemie fu tu buhuŋ bu.
Lasaar n'ariiko ni Yesu,
ni bakaaku kéeyemi tu buñoofo.
3 Mari n'ayit éndiis ñeeba yite mátiso meeseere-seer,
mite anukanuk ii kaane naar,
abe n'áyuus mo tu wuwot wute Yesu.
Ahaban,
n'atot wo nu wan woonea.
Mátiso mu nu muhundan enuuf i ereyi fe.
4 Suda Iskariyot,
ake t'eriboora yite Yesu eeja u kajoohen koone n'aane:
5 —Iŋi naŋ ni mátiso mondu mujoohenutee fu?
N'uŋ'úbaj yéeni areeŋ bajaam bite aroka bite emit ñeeba,
abe sírirem su ni sísikee t'asaan keebajut ku!
6 Bare hu Suda asoke hii bondu,
káanukiiit man am ayinoore keebajut ku.
Akina ákuw:
o af'anaŋ sírirem sooniin,
abe aŋ'ariy te so.
7 Yesu n'aano:
—A̱was anaare u!
Anaŋanaŋ mo bija t'ehok íima.
8 Keebajut ku káyemi n'aruun ko kireyi feb,
bare íñje it'íyemi n'aruun ko kireyi.
Sifaaf site esaraha i ni kaŋes kayoolu Lasaar
9 Bakan keehooje-hooj t'Esuwif i ni kajam kaanuku Yesu ondu Betani.
Ni kaja bo,
káanukiiit keejuk Yesu barebare,
bare kaanuku yooŋ keejuk Lasaar a aritane u t'eket i.
10 Náami eseef ite *esaraha i káhabaneino kaanuku keebin keeyool yooŋ Lasaar,
11 ábuki keehooje t'Esuwif i iŋi káwuŋgiin kiñaawu uŋu hoone hu kéeyilen ti Yesu.
Yesu n'ayooso Serusalem
12 Tifiit,
hahooja heebine hu Serusalem bite *efeet ite Kánuutina ku Esipt ni hijam kaanuku Yesu ondu ti káreeŋina.
13 Náami kéesik kijar,
abe ni kayaajanooroo ti kataŋku iŋi kaane:
«Atambatun ánikaneec!
Awe eebin ii tu huruwu hite Atemit a̱ja á̱soniyanee!
Atambatun ásoniyan áyi ite *Israyeld
14 Yesu n'ajuk ambam,
n'arabo te o,
naane busokee i ti *Míkiñjin mu.
Meenaan:
15 «Atum'árikoleyi,
aruun bakate ku *Siyoŋ!
Arijuk,
áyi oonuun ondu ti bibin,
abe arabarabo t'ambame
16 Eriboora yeene kasoŋkut kajok bondu.
Bare h'abine hu áami Yesu ayitee t'etiir bufor bu éenikanee,
ni kábaŋino kaanuku Míkiñjin mu musokasok bondu te o,
abe yooŋ ésuk i káhinahin bija te o naane musoke i.
17 Kéeyemie ku fe ni Yesu h'aruwe hu Lasaar t'élum i eeritano t'eket i kasokasok bi kajuke bu.
18 Ho híkinineŋe fu hahooja hu ni hiyaajanooroo,
ábuki kajamajam bondu b'áhine bu beehaŋiin bu kikaw.
19 *Efarisiyeŋ i n'iŋi kaanoor:
—Arijuka kaanuku ut'úyini toko doon:
ésuk i fe bokondu ti kanabano!
Bakaake Egerek ni kaŋes kajuku Yesu
20 Abajeebaj bakaake *Egerek ti keebine ku Serusalem kalawu kite Atambatun t'efeet i.
21 Ni kaja kaŋaabo Filip (ite u Betsayida yeeemo i ti *Gálile),
abe ni kaano:
—Abuke,
írimaŋamaŋi kajuku Yesu.
22 Filip n'aja asok bo Andere,
abe ni kariboor keeja keesok bo Yesu.
23 Yesu n'aaniin:
—Ewahatu i *y'Añi ute Húŋgowulan hu aja i kayitiee t'etiir bufor bu éenikanee ereeŋa.
24 Iisokuun bifeeneŋ bu:
kaajal ifi kiney t'etaam abe kiketut,
utu kubuk.
Bare ifi kiket,
ko kabukoor naane.
25 An eehaŋe u kámaŋi buroŋ boone,
o bútowuto.
An eefinut u ajok boone bu doon fe t'etaam ye,
o kabaju buroŋ béehabanaariit buf.
26 An af'ámaŋi karoku bija t'íñje,
áseinam ti hiñaawu.
Af'áhin ii,
t'ija du káyemi,
aroka úuma n'aŋ'áyemi yooŋ toko.
An af'arok bija t'íñje,
Faafam kasokorooro.
Yesu n'asok bite eket yeene
27 Yesu n'asooñ aane:
—T'eemo dee eholam ehabanaa fe.
Kame iŋ'eene buŋ?
Butum iŋ'eene Faafam:
Faafa,
a̱fakanam t'ewahatu yendu yite sílaam su?
Bare fu ewahatu yendu ékinineŋe fu n'ibin t'etaam ye.
28 Íñje kaanu:
Faafa,
á̱nikan huruwu húuwe!
Náami kaaji kíhaminno t'etiir bufor bu keene:
—Ínikananikan ho,
abe íñje kasooñu ínikan ho.
29 Hahooja héeyemie hu toko hijamajam kaaji ku.
Bakaake n'iŋi kaane:
—Jaa,
karanda fu!
Bakaaku ni kaane:
—Amalaka áhamine fee ne o!
30 Bare Yesu n'aaniin:
—Uŋu húuma híiit hi kaaji konde kíhamine fu,
bare uŋu hoonuun hu.
31 Kajoonan kite bakate ku t'etaam ye kireeŋa;
kákutoor kite Setani aseef ite te yo kireeŋa yooŋ.
32 If'ija ayak abin áami iyitee t'etiirg,
íñje kañaku ésuk i fe keebin t'íñje.
33 (Ti kirim konde t'áwufoore fu buŋ b'eket yeene eja fu ariike.)
34 Hahooja hu ni heeno:
—Busokeesok t'Eluwa i kaanuku *Afakana u,
buroŋ boone bite hiraanuh.
Buŋ b'a̱yino fu kasooñu a̱ane *Añi ute Húŋgowulan hu awarawar kayitiee t'etiir?
O aamo fu aañ,
Añi ondu ute Húŋgowulan hu?
35 Yesu n'aaniin:
—Meejaaŋe mu muroŋa diye n'aruun,
bare iti mifiyo.
Hi meemo hu n'aruun n'ariware fu kañaahu,
ébaani i etum'ebin éfufuun.
Ábuki an eeje t'ébaani,
ámeyiit t'aja du.
36 Náami naane aamo i meejaaŋe mu muroŋa n'aruun,
áriyilen te mo man n'áriyemi bakan bakate meejaaŋe.
Esuwif i káyilenut ti Yesu
Hi Yesu asoke hu bondu ahaban,
n'anuut toko,
abe n'aja ánuuseiin t'akambe.
37 Bija naane áhine i tu buhooŋiiin buroon úkaan beehaŋiin kikaw fe,
káyilenut mayet te o.
38 *B'Esayi *ayiŋana ite Atambatun abine bu asok ni bihaŋ bibaj.
Aanaan:
«Atemit,
aañ áyilene fu báhamin bite b'uni?
Aañ a á̱wufoore fu sembe súuwei
39 Kayinaat káyilen,
abe bonde Esayi asooñe fu asok iŋi naŋ.
Aanaan:
40 «Atambatun áhiniinhin kéefuum,
kaanuku ñíkiniin itim'iŋi ñujuk,
afeŋkafeŋk yooŋ ñúwejet ñooniin,
kaanuku itim'iŋi ñínandin;
itim kabin káwuŋgan nu boone
éehiniin kéekoyij
41 Esayi asokasok bondu aŋarkeyi naane aŋandanaŋandan kániku kite Yesu,
abe te o t'asoke fu bondu.
42 N'abaj bare t'eseef ite Esuwif i kumuumiin bakan keehooje kéeyilene ti Yesu.
Bare kakañenut kasoku bo t'etiir iŋ'ite *Efarisiyeŋ i,
kaanuku itim kabin kawiisee ti *báalawum booniin.
43 Kúŋgowulan ku kasokorooriin,
tu boko hihaŋahaŋ Atambatun asokorooriin.
Hirim hite Yesu hija fu kajoonan ésuk i
44 Yesu n'áhamin t'etiir aane:
—An éeyilene u t'íñje,
t'íñjeiit barebare t'áyilene fu,
bare áyilena yooŋ t'an éeboñinam u.
45 Abe an eejukam u,
ajuka yooŋ an éeboñinam u.
46 Íñj'eemo u naane meejaaŋe mu,
ibinabin t'etaam i kaanuku an fe éeyilene t'íñje,
atum'aŋk'áyemi t'ébaani.
47 An af'ajam kirim kúuma,
abe áhinut naane isoke i,
íñjeiit iyako kajoonan,
ábuki kájoonaniit bakan k'ibine fu t'etaam ye,
bare kafakaniin.
48 An af'ateñekaam,
abe n'ateñeko yooŋ kirim kúuma,
o katinanee.
Hirim h'isoke hu hija fu katinan koone tu hunak hiraanu hu.
49 Abajut bike b'inoŋkooree iisok,
bare Faaf u humuumo éeboñinam u áwufooramwufoor b'iware bu kasoku fe.
50 Abe ímoomi kaanuku báhamin boone ufu buwun buroŋ béehabanaariit bu.
Náami bimb'isok,
iŋ'isok bo naane ti Faafam asokam du bo.