Kile tunmbyaare mbwùunʼà núru li tayirige e
6
Kafooŋi tunmbyaare mbwùunʼà yiɲyɛ baashuunni pyi Filisi shiinbii kìni i.
2 Ka Filisi shiinbii si pi sáragawuubii ná pi ɲcèfeebii yyere maa pi yíbe:
«Ɲaha shi wuu sí n-pyi ná Kafooŋi tunmbyaare mbwùuni i yɛ?
Pyiŋkanni wuu sí n-jà mpyi si li núruŋɔ li tayirige e ke,
yii lire jwo wuu á.»
3 Ka pi i jwo:
«Ká mpyi yii la ɲyɛ si Izirayɛli shiinbii Kile tunmbyaare mbwùuni núruŋɔ,
yii àha li niŋgaani núruŋɔ mɛ.
Yii yii ŋguruŋi yaaŋke pyi Kile à.
Lire ká mpyi,
yii sí ɲcùuŋɔ,
nde lʼà u pyi u à tîge yii ɲuŋʼi ke,
yii sí lire cè.»
4 Ka Filisi shiinbii si yíbe:
«Ɲaha shi ku sí n-pyi sárage yɛ?»
Ka sáragawuubii ná ɲcèfeebii si jwo:
«Yii sɛɛnŋi tɛ̀gʼa nɔɔwaara kaŋkuro nàɲjaa ná kàcwuu kaŋkuro nàɲjaa yaa yii tàanna ná Filisi shiinbii yyaha yyére shiinbii pɛ̀rɛge e.
Ɲaha kurugo yɛ,
yyefugo ninugo ku ɲyɛ yii ná yii yyaha yyére shiinbii na.
5 Nɔɔwaare tʼà fworo yii na ke,
mà bâra kàcwuubii pi maha yii kìni yaayi kɛ̀ɛge ke,
yii yire nàɲjaa yaa yii tɛ̀gʼa Izirayɛli shiinbii Kileŋi pêe.
Lire ká mpyi,
lʼe u sí ntìgeŋi ɲwɔ yaha yii ná yii kacyanhigii ná yii kìni ɲuŋʼi.
6 Ɲaha kurugo yii sí yii niŋgyiigii waha Misira shiinbii ná Farɔn fiige yɛ?
Kafooŋi à tîge pi ɲuŋʼi ke,
pi ɲyɛ a Izirayɛli shiinbii yaha pi à kàre mà?
7 Ɲyɛ,
yii wòtorofɔnŋɔ yaa,
nùnɛɛbii pi ɲyɛ na yûguli ke,
yii i pire shuunni cû,
zúŋi ɲyɛ a taha ɲyɛ mpiimu na mɛ.
Yii i wòtoroŋi pwɔ pire na,
yii i núrʼa sà pi nunayi yaha kàcwɔge na.
8 Yii i Kafooŋi tunmbyaare mbwùuni lwɔ́ a le wòtoroŋi i,
yii à sɛɛnŋi tɛ̀gʼa yaayi ɲjemu nàɲjaa yaa si ntɛ̀gɛ yii ŋguruguŋi yaaŋke pyi ke,
yii i yire le kɛsuŋi wʼe yii yaha li ŋkère na,
yii i li yaha lʼa sì.
9 Yii raa kàanmucage pyi.
Li aha li kìni yyéreŋi kuni lwɔ́ mà kàre Bɛti-Semɛsi kàmpanŋke na,
yii i li cè na Kafooŋi u à nde kawaani nɔ wuu na.
Lʼàha mpyi li ɲyɛ a lire kuni lwɔ́ mɛ,
yii li cè na mpe yampe ɲyɛ a fworo Kafooŋi i mɛ,
ŋka pʼà tòrʼa wuu ta.»
10 Ka Filisi shiinbii si li pyi amuni.
Ka pi i nùnɛɛ shuunni cû,
zú sàha ntaha ɲyɛ mpiimu yacige e mɛ,
maa wòtoroŋi pwɔ yi na,
maa sà nunaare tò kàcwɔge e.
11 Ka pi i Kafooŋi tunmbyaare mbwùuni le wòtoroŋi i,
kɛsuŋi i sɛɛnŋi kàcwuubii nàɲjaŋi ná nɔɔwaare nàɲjaŋi mpyi ke,
maa uru mú le.
12 Ka nìiyi si ntílʼa Bɛti-Semɛsi kuni lwɔ́.
Yi mpyi a sìi na wà kuni kurugo maa yu.
Yi ɲyɛ a fworo lʼe mà shà kàniŋɛ,
lire ɲyɛ mɛ kàmɛnɛ yyére mɛ.
Filisi shiinbii yyaha yyére shiinbii mpyi a taha yi fye e mà sà nɔ fo Bɛti-Semɛsi kànhe tɛgɛni na.
13 Bɛti-Semɛsi kànhe shiinbii mpyi na sùma kwùun fage e.
Ka pi i yyahayi yîrige mà tunmbyaare mbwùuni nimpani ɲya.
Ka li i sàa táan pi e.
14 Ka wòtoroŋi si ŋkàrʼa sà nɔ Bɛti-Semɛsi kànhe shinŋi Zhozuwe kɛrɛge e,
maa yyére.
Kafabwɔhɔ na mpyi wani.
Ka pi i wòtoroŋi cire kyɛɛgɛ kyɛɛgɛ,
maa nùnɛɛbii puni súugo mà pyi sáraga nizogogo Kafooŋi á.
15 Ka Levi tùluge shiinbii si tunmbyaare mbwùuni wwû,
kɛsuŋi i sɛɛnŋi yaayi mpyi ke,
maa uru wwû mú,
maa yi puni taha kafabwɔhe ɲuŋʼi.
Kuru canŋke,
ka Bɛti-Semɛsi kànhe shiinbii si sáraya nizogoyo ná funntanga sáraya wwû Kafooŋi á.
16 Filisi shiinbii yyaha yyére shiinbii kaŋkuroŋʼà lire ɲya ke,
maa núrʼa kàre Ekurɔn kànhe e kuru cannuge.
17 Filisi shiinbii pi à nɔɔwaare nàɲjaŋi sɛɛnŋi wuŋi kan Kafooŋi á pi ŋguruguŋi yaaŋke kurugo ke,
u kanŋkanni lʼà mpyi nde:
Niŋkin mpyi a kan Azidɔdi kànhe kurugo,
maa niŋkin kan Gaza kànhe kurugo,
maa niŋkin kan Asikalɔn kànhe kurugo,
maa niŋkin kan Gati kànhe kurugo,
maa niŋkin kan Ekurɔn kànhe kurugo.
18 Kànɲyi yi mpyi Filisi shiinbii yyaha yyére shiinbii kaŋkuroŋʼá ke,
káaŋke kànyi bâra káaŋa bàa wuyi na,
sɛɛnŋi kacwuubii nàɲjaabii pìi na mpyi a kan yire kànyi kurugo mà tàanna ná yi puni pɛ̀rɛge e.
Kafaabwɔhe ɲuŋʼi Kafooŋi tunmbyaare mbwùunʼà yaha ke,
kuru na ɲyɛ lire kani shéere ali niɲjaa.
Ku na ɲyɛ Bɛti-Semɛsi kànhe shinŋi Zhozuwe kɛrɛge e.
19 Kafooŋi à Bɛti-Semɛsi kànhe shiin beetaanre ná kɛ (70) bò,
ɲaha kurugo yɛ,
pi à Kafooŋi tunmbyaare mbwùuni wíi.
Ka sùpyire si kwùŋi yamɛɛni sú lire kawaani kurugo,
Kafooŋi mpyi a lire ndemu nɔ pi na ke.
20 Ka Bɛti-Semɛsi kànhe shiinbii si jwo:
«Jofoo u sí n-jà n-yyére Kafooŋi,
fyìnmpe foo Kile yyahe taan yɛ?
Kile tunmbyaare mbwùunʼà yaa lʼa wà taa li i yîri naha wuu yyére ke?»
21 Ka pi i tùnntunmii tun Kiriyati-Yeharimu kànhe e pi i sà yi jwo wani shiinbilʼá:
«Filisi shiinbilʼà Kafooŋi tunmbyaare mbwùuni núruŋʼa pa,
yii a ma yii i pa li lwɔ́ yii a ma yii yyére.»