Ror Yesuske ba ti gubernur Pilatus
27
*Kyoat desike bolbolbol a nggora bonyo, iry mabaa klen ti irkye yor Hulasokwe wait usu khatunare, ror iry manety lulw ti Yahudi-nare, rawahuk sir, ode rohut ma rbuma rtunik tnyetak matmyatkye ti Yesuske. 2 Dendye iry desikre raso irire ma rba ti rsik ranteke ti Yesuske simanare, ode ror I ba ti gubernur a propinsi Yudeake, neke yosy a Romawi, ma ani Pontius Pilatus.†Yudas tyabahunw a tenanke
3 *Kyoat a Yudas maketa Yesuske ne, iatos ma ratunik a tnyetak matmyatkye ti Yesuske bonyo, isesal a i ti wasi ktela ialake. Lemadendye kuban blyawan bokbok hean-telw a iketa Yesuske ma ranal ti i desy, neke yety de yolik ba ti iry manety lulw ti Yahudi-nare, ror iry mabaa klen ti irkye yor Hulasokwe wait usu khatunare, 4 ode tyanuk ti sir ma byohe, “Yaw neke wasikw lim o sal lan ti Hulasokwe, kali kal iry a lema maaka sala ne ba ti iry a rabuma ratabahunw a I ne.”
Keskyede iry desikre rhalas Yudas ma rbohe, “Aramy myosy kabei ma aramy mhye ti kyait desy de? Salamkwe desy bony ande!”
5 Lemadendye Yudas yotuk lakhidik kuban blyawan bokbok desikre bai Hulasokwe Seike kralake, ode byetik toha desy, ma bya ti syury a taskye ti telake, ma itol-itol ti desy nini myaty.
6 Keskyede iry mabaa klen ti irkye yor Hulasokwe wait usu khatunare rily rahuk kuban blyawan bokbok desikre, ode rtanuk ma rbohe, “Kuban nekre kuban larke desy, kali ral ma rselw a irkye de, ma tyabahunw iry salik. Dendye ktyoha ity wait tnyetak kubkubakke mo, lema bisa ma tluk kuban nekre ei wen a raluk natzar tike.”
7 Dendye iry desikre rawahuk sir ma rtanuk maiske, ode rohut ma ral kuban desikre, ma ral ma rliw a lasmyerke tebikan, toha iry maala khye ur akye ne, neke wasi lasmyerke. Ma lasmyer desike rtutuk ma kolnye mwakunare rmaty, desikemo rba ti ramlin a sir ti. 8 Dendye kyala kyosy a sew desike ma ti kyait senwe, lasmyer desike rhaly kanike o Lasmyer Larke. 9 *Ktela nekre kdi ti koldyesy, ma ktyoha Yeremia iry manety Hulasokwe wasi nyanoke nam ikeskye, ma kbyohe,
“Iry manety lulw ti Israel desikre ral kuban blyawan bokbok hean-telw desy, neke karyarike ktyoha manety lulw desikre raohutke, neke irkye sasam hesi ratunikke desy.
10 Ode ral kuban desike ma rliw lasmyerke toha iry maala khye ur akye ne, neke wasi lasmyerke, ma kola ne ity Ebutke iaso yaw ma kukesy ne.”
Yesuske syara gubernur Pilatus
11 Dendye Yesuske imdiry ma syara gubernur Pilatus. Lemade Pilatus yena Yesuske de byohe, “Oi ne iry Yahudi-nare wait raja O e?”
Dendye Yesuske hyalas ma byohe, “O a mmwesan a mtwanuk koldyesy bo.”
12 Keskyede iry manety lulw ti Yahudi-nare ror iry mabaa klen ti irkye yor Hulasokwe wait usu khatunare, rtanuk tun ribun lan ne ma roit sal ti Yesuske, keskyede Yesuske lema hyalas tun desikre sasam dakun. 13 Lemadendye Pilatus tyanuk ti Yesuske huruk ma byohe, “Hei! Iry nekre roit sal ribun lan ne ti O, ode kyanmwane lema muhalas sir ne de?”
14 Keskyede Yesuske lema hyalas tunke it dakun, ma khyury ma gubernur desike hyeran a ksyalik.
15 Ode kyalamo kyait sew lan Paskahke, desikeo gubernur Pilatus wasi ktelake de, ma tyunik irkye it toha iry a raluk sir ei sey metmetke kralake ne. Keskyede iry a Pilatus itunik i toha sey metmetke kralake ne, neke ktyoha iry a Yahudi-nare ratenke bo. 16 Ode kyoat desike dakun o irkye it ma irire mumu ne rhe ohe i neke ihatw ksyalik, ma rluk a i ti sey metmetke kralake dakun, neke ani Yesus Barabas.
17 Ode kyoat desy dakun o, iry ribunke rawahuk sir ti Pilatus wasi sekye lulkwe, lemade Pilatus yena sir ma byohe, “Myou ma ktwunik esei ti e de, Yesus Barabaske ta, Yesus a rabohe Mesias I ne de?”†
18 Gubernur Pilatus ne yena sir koldyesy kali hye ohe, iry manety lulw ti Yahudi-nare wait kubkubakke neke rsoi ralat Yesuske, mane ranal I ti Pilatus ma iukun a I ne.
19 Kyoat malmata Pilatus tyaklulw ti wasi kader a itaklulw ma iukun tunke bonyo, sawa-na yaso irkye it ma bya ti tyanuk ti Pilatus ma byohe, “Kete muhor tun a iry mlay desy. Kali detke kmwey I, desikeo memyeikw desike kyala yaw ma kumtaut a ksyalik.”
20 Keskyede iry manety lulw ti Yahudi-nare, ror iry mabaa klen ti irkye yor Hulasokwe wait usu khatunare, rsuy malkyakaw a iry ribun desikre, ma iry ribun desikre ralkyau sir ma raten toha Pilatus, ma tyunik Barabas toha sey metmetke ti sir, ode tyunik a tnyetak matmyatkye ti Yesuske. 21 Keskyede gubernur Pilatus tyanuk ti iry desikre ma byohe, “Ti iry deru neke myou ma ktwunik kabei ti e de?”
Desikeo iry desikre mumu ne rhalas ma rbohe, “Barabas.”
22 Dendye Pilatus tyanuk ti sir huruk ma byohe, “Koldyesikemo, musti mo kala sai ti Yesus a rabohe Mesias I ne de?”
Desikeo iry desikre mumu ne rboran ma rbohe, “I desike musti mo rbakw a I ti tul masanwalw ike!”
23 Lemade Pilatus tyanuk ti iry ribun desikre ma byohe, “Keskye iry neke yala sal sai de?”
Keskyede iry desikre rboran de rboran ma rbohe, “I desike musti mo rbakw a I ti tul masanwalw ike!”
24 *Lemade Pilatus hye ohe wasi rekryeky iala ma iobak a ksala ma itunik Yesuske toha matmyatkye ne, neke lema bisa ma kdi ti, de hye ohe rekryeky desike khyury ma ana kyal nini iry ribun desikre rsorw a i. Dendye yal werke ma yut simanare ti iry ribun desikre wait lulululw ne ma ratos, maktei o tyanuk ti sir ma byohe, “Lema kusal ti iry ne ti ana imaty ne, de ei ne myesan wasimy harharke desy bo!”
25 Lemade iry ribun desikre rboran ma rbohe, “Biar ma iry ne larake kolnye kyobak kwena, desikeo aramy myor ara ebnwo anamy nekre, aramy mmyesan a mhyar bo!”
26 Lemadendye Pilatus tyunik Barabas ti iry desikre, ode yaso wasi suldatare ma roban de rtaba Yesuske, maktei o ror I ba ti rbakw a I ti tul masanwalw ike.
Suldatare rahmway Yesuske
27 Lemade gubernur Pilatus wasi suldatare ror Yesuske ma rbetik toha wen raukun tun tike, ma rbai wen a suldatare rawahuk sir tike, ode rabuk suldat Romawi desikre mumu, ma rma ma rkoal eta Yesuske. 28 Ode ronuk wasi rabitke toha I, maktei o ral rabit narnarw a kmata molmol ebuske ma ral ma rhonak a I.† 29 Ode ranak karkyary a mahaw ne ma kola snyamurke, ode ronuk ti Yesuske usuke khatuke, ma ral ma rahmway I. Maktei o ral temarke klauke ti kyumak ti sima wanke, ma kyeluk tektekan. Ode rala rhury ma rsakitil ode rou ti wasi lulululw ne, ode rtanuk ma rbohe, “Raja iry Yahudi O, aramy myalan O!” 30 Ode rasburik a I, ode ral temar desy toha I ode raeluk-raeluk sir ma roban usuke khatuke. 31 Ode kyoat rahmway I ma ktei bonyo, ronuk rabit narnarw a kmata molmol ebus desy toha I. Ode ral wasi rabitke ma ral ma rhonak I huruk. Maktei o ror i bai mloskye ti rbakw a I ti tul masanwalw ike.

Suldatare rakanak Yesuske (27:31)
Yesuske rbakw a I ti tul masanwalw ike
32 Kyoat suldat desikre ror Yesuske ma rbetik toha nus desy, ma rbai wen ana rabakw a Yesuske tike, desikeo ti salke kditlalan ne ranal a ror irkye it ma ani Simon, iry a Kirene-ke. Lemade suldat desikre rpaksa i ma hyar a Yesuske wasi tul masanwalw i desy. 33 Ode rba ti ranait a wenke it ma kani Golgota, neke kbuanke o, Wen Uskwe Keburake kimin tike.† 34 Ode ral nam mew maola healare eut nekre, ma rahora kyor tasy maiskye kwen makitkye,† ode ral ti Yesuske ma yenw, keskyede kyoat a hye wer desy bonyo, ibrai yenw.
35 *Maktei o suldat desikre rbakw a Yesuske ti tul masanwalw ike. Maktei bonyo ral wasi rabitke ode rhuty aluri ti ma rhe o, ana esei ne inosy simbol o rabit nekre. 36 Maktei o rtaklulw ti desy ma rajaga Yesuske. 37 Ode rkesy ti mbanke klaike it ma rbakw ti tul masanwalw i desy wasi srake, ma kinununu Yesuske usuke khatuke, neke rkesy kolnye: Yesus neke raja iry Yahudi-nare. Tunke khatu rakesy neke, ksyusu sal raoit ti Yesuske ne. 38 Ode kyoat a rbakw Yesuske, desikeo rbakw iry mahatkwe enaru dakun, ma it a imin ti Yesuske seri wisalke, ode it a imin ti Yesuske seri wanke.
39 *Ode iry malakut manosy wen desike dakun o rahmwai Yesuske, ode rayayak usut daku I, ma rtanuk de rbohe, 40 * “Hei, Oi ne mutanuk ma mubohe, ana muskyui-muskyay Hulasokwe Seike, ode sekwe enatelw o mswadiri huruk. Koldyesikemo maorif tenamkwe a nde. Ode kolnye Hulasokwe Anan a O, desikemo morw toha tul masanwalw i desy!”
41 Ode iry manety lulw ti Yahudi-nare, ror iry mabaa klen ti irkye yor Hulasokwe wait usu khatunare, rtabal iry a mahe snurat o tnyetak Musake, rahmwai I dakun ma it de tyanuk ti it ma rbohe, 42 “Ohe, I neke yala tenanke kola dene bisa ma yaorif iry salik, keskyede myatos, tenanke kmyesan o lema bisa ma yaorif! Ohe, I neke Israel-are wait Raja I, koldyesikemo musti mo yorw toha tul masanwalw i desy, mamode nenmo tou ma ttohak ti I. 43 *Kali ohe I neke tyohak ti Hulasokwe, ode tyanuk ma byohe, Hulasokwe Anan a I, dendye tseak o Hulasokwe mya ma yaorif a I ta lema.”
44 Ma ti kyal iry deru mahatw a rabakw a sir ti tul masanwalw i desikre, rakanak I dakun.
Yesuske myaty
45 Kyoat desike sekwe dyutw mais-mais, desikeo kyala mait bonyo, kelerkok ti nuske ktem desy mumu, nini kyal jamke enatelw. 46 Ode kyoban enatelkwe ti sekwe iba ne bonyo, Yesuske yatela ma byohe, “Eli, Eli, lama sabakhtani?”† Neke kbuanke o, “O Hulasow O, Hulasow O, kyanmwane mututuk Yaw kolnye ne de?”*
47 Kyoat iry ribun mamdiry ti wen desike ratomolu nam Yesuske itanuk desy, desike bonyo, rtomolu sal ma rbohe, “Mtyomolu ma yabuk Elia, iry a heitlulswo manety Hulasokwe wasi nyano desy.”
48 *Lemadendye irkye it a ila bya ti yal temarke, ode yutuk ti aurke khunake,† maktei o hyuhuk aurke khuna desy ti tasy maiskye kwen makitkye, ode yala ma yal ti Yesuske nunuke ma byusak. 49 Keskyede iry salik a rbu eta iry desy ma rbohe, “Kete mal ti yenw, mamode tseak o, Elia Hulasokwe wasi manety nyanoke ana mya ma yaorif I ta lema.”
50 Ode kyoat desike Yesuske yatela huruk, ma kitei bonyo myaty. 51 *Kyoat desike kain mal de mal a ratola ma kieteta wen nelnyely mamin ti Hulasokwe Seike kralake, kele rahy ti kbya enaru, neke kyala kyosy srake ma ti kyait hahke. Ode lurwakye† lan, ma hatw mamin a kususwanare kele rsin dakun. 52 Ode mamatire wait asanare kimlakat, ma iry matohak ti Hulasokwe ma ramaty neke ribun a rmorif huruk. 53 Ode kyoat Yesuske imorif huruk desy bonyo, iry matohak ti Hulasokwe ma ramaty neke, rbetik toha wait asanare, ma rsukar ei Yerusalem nus nelnyely desy, ma rsusu tenatare ti iry ribunke.

Kain mal de mal a ratola ma kieteta wen nelnyely mamin ti Hulasokwe Seike kralake, kele rahy ti kbya enaru, neke kyala kyosy srake ma ti kyait hahke (27:51)
54 Kyoat suldatare wait uskwe khatuke yor wasi suldat majaga Yesuske ne, raseak a lurwakye ktyabal ktela madi ti desy bonyo, ramtaut ma ksyeman a sir, lemade rtanuk ma rbohe, “Mlay bain! Iry neke Hulasokwe Anan a I!”
55 *Ode ti desike dakun o, wamfwetare dum a ramdiry ma sososo a sir, ma ratos ktela madi ti desy. Wamfwet desikre sir ne rlakut a rtoha Yesuske, ma rsaluk I ti sai ta sai bo, neke rtoha I a rala rosy a propinsi Galileake ma ti rait wen desy. 56 Ti wamfwet desikre mumu ne, neke wamfwetke enatelw sir dakun, neke: Maria Magdalena, ode Maria Yakobus yor Yusuf neke enatke, rtabal a Zebedeus sawa, neke Yakobus yor Yohanes enatke.
Yesuske ramlin a I
57 Kyoat sekwe yala ma dyi,† desikeo irkye it ma wasi malolkye lan, neke yosy a nus Arimateake ti propinsi Yudeake, i neke ani Yusuf ma Yesuske wasi matoha Ike it ne dakun. 58 Yusuf neke bya ti yait gubernur Pilatus, ma iten Yesuske tbunanke ma ti yamlin. Lemade Pilatus yal haretke ma ral Yesuske tbunanke ti Yusuf. 59 Dendye Yusuf yulak i ba ti nyauk Yesuske tbunanke toha tul masanwalw ike, maktei o yal kain lenan bokbok malilikwe ma yal ma hyul a Yesuske tbunan desy. 60 Maktei bonyo bya ti yamlin Yesuske tbunan desy ti bobke kuranke, ode lyilik hatw lan ne ti kyeteta bobke kuran desy, maktei o bya. Bobke kuran neke heit a irire rhak hatkwe ksouke ma kuran. Ode bobke kuran desy, Yusuf wasi, ma knani a nggora, ma lenla ral irkye it a tbunanke ti dakun. 61 Ode Maria Magdalena, yor Maria idanare ramin desy dakun, ma rtaklulw ti bobke wasi lulw desy.
Rajaga Yesuske wasi asake
62 Ode bolbol ne ti sew a Inamreske bonyo, iry mabaa klen ti irkye yor Hulasokwe wait usu khatunare, ror iry manosy lui Farisi-nare raktemtem ne rba ti rait Pilatus, 63 *ode rtanuk ti i ma rbohe, “Amam lan o, aramy mnyenas a iry a makakmet desy ti kyoat a imorifke, desikeo tyanuk ma byohe, ‘Ana sekwe enatelw kyelak eta bonyo myorif huruk.’ 64 Lemadendye aramy mmya ma miten toha o, ma mal haretke ti wasimw suldatare, ma ti rajaga iry makakmet desy wasi asa desy nini kyait sew a enatelkwe. Kali kolnye lema rajaga, desikeo ana wasi matoha Iare rma ma ranamet a tbunanke, ode rtanuk ti iry ribunke ohe, Yesuske myorif huruk toha mamatire de, ma ana khyury ma wasi kakmet manosy lyaw desike ana ksunw ma kbyilak wasi kakmet mamuna ibohe, I neke Mesias a I ne.”
65 Dendye Pilatus tyanuk ti usu khatu desikre ma byohe, “Wasikw suldat majagare sir ne, lemade myor sir ma mbya, ode mijaga asa desy mamamak.”
66 Lemadendye iry desikre ror suldat majak desikre ma rba, ode rlatan metraike† ti hatw ranal ma rakahat eta bobke kuran desy, ma kete irire rlakat, maktei o ramin ti desy ma rajaga.