Allahri Mem Ae kwerekanepne sembe Yesusti ambatsiogha
13
Yesusap eldi yubu ka'ero neleptop nangap Allahri Mem Ae nubunge laplobi agha palamekti,
eldi yubu ka'ero neleptopne nhondi,
“Nai,
yubu amohiropne,
Allahri Mem Ae aram ane kembamen!
Nubu kirik walingeag agha Allahri Mem Ae sopso waelbaeka tani kemerop sirik,”
seog.
2 Wene seogpa Yesusti,
“Ae sopso alikinag waelbaeka tani ni wamlange a'undi tiwalengkalom te?
Amik sum ae sopso waelbaeka tani nimiri ni kwerekto yamolobikpa,
kirik pairo poa waelbaek kirik tani agha nhon babe nen sorobag sekamlul kom,”
seog.
3 Wene seogti,
Yesusap eldi yubu ka'ero neleptop nangap Zaitun yimaga yingkiekti,
Yesus Allahri Mem Ae nubunge whingag sip tibogto pukamog.
Pukamogpa eldi yubu ka'ero neleptop nang tombare Petrusap,
Yakobusap,
Yohanesap,
Andreasapti,
“Yesusap mo yubu lebukap,”
aro Yesusag yaek.
4 Yaekti mololamekti,
“Nai,
andi usa leplamne neneko etsum agha uro yabilul?
Kekneba huropne agha lag taleba,
‘Wene sunsunupto komobanual,’
sembaukap?”
aro eldi yubu ka'ero neleptop nang tanekori Yesusag haibaek.
5-6 Wene aro haibaekpa,
Yesusti sinag samoro alniro ambarelamsiogti,
“A'un haing whi uro wapmundi,
‘Nimiri orolenange nunag ambatsiikag,’
aro yae up tangkamlulom.
Allahri samenag na wepto pogneogpa yahi.
Aghana amik sum nimi maiknori orolena yubu lero yalamikti,
a'ero-a'ero lelamikti,
‘Allahri nan agha,
“Saelbamsululam,”
aro wepto pogneoba yan,’
aro yalamukang.
Sindi orolenange lelamikne sembe nimi maiknori sik sembaukang aghana,
a'undi sik sembahiseng kom.
7 A'undi ka'elapmunba,
nimiri mog so'o aneag babe,
weag urop mog so'oag babe mal talamikne sembe lelamikpa,
ka'elapmun tanena,
wanaag samsamoro log sembaheng kom.
Mal talamikne ane sik uro yabilul aghana,
wene wamap ko'o komobanep sum olog anam uro yabinep kom.
8 Yubu sia leropne as nhonap nhonap aisa nenep tangto mal talamikpa,
nubu mog so'o nhonap,
mog so'o nhonap nimi teng-tengne mal talamukang.
Mal talamikpa,
mog so'o tala-tala sa'uma pot-porolamleba,
kwaneng yo maikno walelamlul.
Uro yabilul aghana,
‘Allahri tam karepto ikinne pairop sum komobanual,’
sembaheng kom.
Allahri tam kareptop sum lag tanepne sembe sunumnana undo.
Me anam mangap tan komag ilin alniro maghan telamnari,
maghan sapto nubu tang-tang seklelamna tanena,
‘Me mangkanuan,’
sembanep.
Ane saog uro,
nari ambatsin yubu eneko sunsunum uro uro yabalamlenge abeneko pere a'undi,
‘Wene komoptop sum uro yabinual,’
aro alniro seneragnep.
9 Aghana sum eneko anam lag tan komag a'un haing whi uro wamlulom!
A'undi nanag neleplamnelomne sembe nimiri a'un salero,
‘Luknubahukap,’
aro Yahudi nimi sembe tam kareptop nangag a'un pabalamsiikti,
Yahudi nimi poloro Allah yubu lero winirop aeag olamsukang.
A'un salelamsiikti,
nimi mog so'o saelba uhirop nang gubernurap,
yubu sia lerop nangap sikin whingag pabalamsukang.
Sin whingag a'undi na Yesus sembe,
‘Undo-undo wamori,
ulamoba ibobo,’
aro sikne ambarelamsululom.
10 Komobanep sum eneko anam uro yabin komag,
Allah yubu walinge nene mog so'oag tala-tala urop nimi sisa niag ambatsinepneog wamla.
11 Yubu walinge ambarelamsimunba,
nimiri a'un haing sae kaupto tam kemero kareptobag pabahukang.
Tam kemero kareptop nimi whingag pabahiik tanena,
‘Sa'a senun,’
aro log sembaheng kom.
Sin whingag wapmunag abeneko pere Allah Eldamne Yame Walingeri a'unag,
‘Undo-undo leplulom,’
aro el nembahilul.
A'undi yubu lelapmunne a'undam nimiri yubu leplulom kom aghana,
Allah Yame Walingeri a'unag Allahri senenne sunsunum uro amolamsilul.
Ane sembe log semban koma Allah Yame Walingeri a'unag amolamsilenge sunsunum uro lelamlulom.
12-13 Nanag neleptop nimi sembe ora nimiri karong seikti,
ilipsaeap eldoapti,
‘Nangkae,’
semban koma pan khelamsiikpa opsukang.
Iliri babe elme sembe,
‘Name,’
semban koma ora nimiri saeag nenero pan khelamsukang.
Nimiri sikini sikinin babe pan khelamsiikpa opsukang.
A'un nanag nelepto nari siag kekhaekto wamlomne sembe nimi niri a'un hausag senelamsukang.
Hausag senelamsukang aghana,
nimi etneri wana khapto ulamleri,
komobalul tanena,
Imagneri nimi eneko taluro wali nembalul,”
aro Yesusti eldi yubu ka'ero neleptop nang tombare tanekoag ambatsiog.
Yahudi nimi amik seklebaukangne sembe Yesusti ambatsiogha
14 Wene seogti,
Yesusti nen ambarelamsiogti,
“Ik nhon sum malia nhon Allahri,
‘Song mali,’
senenne Allahri Mem Ae lomag wa'ina sekamleri,
Mem Ae aneko mali nembalul.
Mali nembaleba,
Allahri Eldi Mem Ae sembe karong aro laplobi agha pileba,
nimiri babe laplobi agha pukang,”
aro Yesusti ambatsiog.
(A'undi mome nene kemelamlom nimiri wali uro seneraglapmun tanena Yesusti,
“Malia,”
seogne nene,
“Tam huropne sembe lebog,”
aro wana hekahilul).
Yesusti eldi yubu ka'ero neleptop nangag tipto ambarelamsiogti,
“Malia aneko Allahri Mem Aeag wa'ina sekamle sum eneko mog so'o Yudea wamik nimi merero tognop tangto yimag pukang.
15 Sum eneko nimi nhon eldi ae imaghag waelbamle nimi elem uro kulukaleri,
ae lomag wamlea,
‘Tomnun,’
aro ae lomag wa'in koma elem-elem merero yimag pilul.
16 Nimi aweag wamle nimi eldi ag nongag enektoba kwiripto piplea samoro tol pin koma merero yimag pilul.
17 Undo uro yabalamle sum eneko sin memon wamsile kelaboap,
me maum tinil tolamik kelaboap,
sin merero panne ikin sirikti,
seklenne seklebaukang.
18-19 Ko'o neneag wamik nimi maiknoro seklebaukang.
Undo uro yabalamleba,
seklebaukang nena,
Allahri samenag mog so'o sumbaog sumag agha nimi seklelameka kekman,
wene babe seklelamang aghana,
undo uro yabileba,
ikin uro seklebaukangne sunsunum uro kom.
Undo uro yabileba seklelamikpa,
amik wamukang nimi babe seklebanep aghana,
undo saog uro nen seklelamukang kom.
Ot ko'o neneag wamik nimi agha undo seklebaukang.
Ane sembe ni undo uro yabalamlulne sembe Allahag mololapmundi,
‘Nu elem uro panne eraruk wamleagti,
mag telamle liag uro yabilul kom,’
aro molona mololamlulom.
20 Nu Saelba Uhiropne ponekori sin ikin seklebaukang ko'o aneko peram nembaho komba,
nimi ni tebanep.
Aghana anam uro yabin komag sin,
‘Na mabo taukang,’
aro wepsiog nimi sembe,
‘Ko'o ane peram nembanun,’
aro karebaogti,
peram nembalul.
21 Sum eneko nimiri a'unag yubu ambarelamsindi,
‘Kembahut!
Allahri wepto poghogne Kristus yaldi,
ane wamla,’
senep.
Nimi orangeri babe,
‘Kembahut!
Ano wamla,’
senep.
Undo yubu lelamseng tanena,
a'undi sinag sik sembahiseng kom.
22 Nimi maiknori lero yalamikti nenneri,
‘Na Allahri wepto pogneoba,
na Kristus yan,’
aro orolena ambarelamsukang.
Nenneri,
‘Na Allah yubu silimu tiptopneri lelamna,’
aro orolena ambarelamsukang.
Orolena ambarelamsiikti,
‘Yaghe,’
senenne kekneba ulamukang.
Undo unulamikne toman agha nimi maikno haing kunulamsukang.
Haing kunuhiro orolena leropne nene nimi maiknori sik sembanep aghana,
Allahri yog nimi,
‘Namabo taukang,’
aro wepsirop nimi wamikpa,
kekneba ulamikne neneri Allahri wepsirop nimi taneko haing kumbahinep kom.
23 Nari wene a'unag ambatsinne nene anam uro yabin komag ni uro yabinepne sembe ambatsin.
Ane sembe haing whi uro wamlulom,”
aro Yesusti eldi yubu ka'ero neleptop nang tanekoag ambatsiog.
Yesus eldamne nen mog so'oag yalulne sembe ambatsiogha
24 Wene aro ambatsiogti,
Yesusti nen tipto ambarelamsiogti,
“Ikin seklelamik ko'o eneko uro yabileba,
amik nen uro yabilul nena,
Allah yubu samenag mome toro pibogne sunsunum uro uro yabilul.
Samenag Allah yubu silimu tiptopne nhondi amik uro yabilulne sembe mome toro palilamogti,
‘Heng babe tingkale komba,
wal babe tingkalul kom.
25 Imberea babe lulupna agha imag agha tinilamikpa,
imagnang mikipne babe lologahilul,’
aro mome toro pibog.b
26 Undo uro yabile tanena,
na mog so'oag nimi tahinge toa nusam toman nen samoro yanun.
Yalamne sum eneko Imagne ponekori mikip phelektopne pere agha imang wareroba nanag wamleba,
mog so'oag wamik nimiri na tiboghanukang.
27 Imang warero mikipneag agha yaneri,
nari Allah arukna imagnang malaikat poglamsineri,
‘Nari wepsirop nimi mog so'o im tiptobag so'o tiptobag wamang nimi ni poloro wimbahilulom,’
aro pogsinun,”
aro Yesusti ambatsiog.
Kal araag sunumna tol pina ambatsiogha
28-29 Yesusti nen tipto yubu ambarelamsiogti,
“Nari a'unag,
‘Undo-undo uro yabilul,’
aro ambatsinne sunsunum uro uro yabalamleba,
kemelapmundi el tahilul.
Ni ane kembamundi seneraglapmundi,
‘Yesusti nunag,
“Nen amik uro yabilul,”
aro ambatsiogne peram tanual,’
aro el tahilul.
Kekneba kemelamlulomne nene sembe sunumna nhon ambatsinun.
Nu nimi taneri kal ara kemelamapba,
kon eren ua ulamlari,
mog towalengelamla tanena,
‘Ebare li tanual,’
senelamap.
Ane saog uro nari a'unag,
‘Undo-undo uro yabilul,’
aro ambatsinne sunsunum uro uro yabalamle tanena,
‘Nen amik uro yabinepne peram tanual,’
senelamlulom.
30 Yubu sikne agha a'unag ambarelamsin nena,
nimi wene wamang nimic anam teban komag ni ambatsinne nene uro yabilul.
31 Imap so'oap orog talul aghana,
nari yubu leropne orog talul kom.
Ya'ag wamlul,”
seog.
“Nimi ekon wamikag lo'om aro yanun,” aro Yesusti ambatsiogha
32 Wene seogti,
nen tipto ambarelamsiogti,
“Nari a'unag,
‘Undo-undo uro yabilul,’
aro ambatsin yubu eneko,
nimi nhondi babe hurop sumag,
hurop ko'oag uro yabinepne sembe el uro wamla kom.
Allah arukna imagnang malaikat babe,
na Allah Elme babe ekon.
Ot Nuni Allah eldamne el uro wamla.
33 A'un babe,
‘Etsum uro yabilul,’
aro a'un ekon.
Ane sembe tibogto weapmundi,
haing whi uro wamlulom.
34 ‘Tibogto weamlulom,’
sen nena,
sunumna nhon ambatsineba ka'eamlulom.
Ae ngainge nhon,
‘Weag pinun,’
aro ulamla tanena,
eldi ae lomag arukna tanekoag,
‘Awe a'ero-a'ero saelbamlulom,’
aro ambatsil.
Eldi ae ina siramag yae uropne enekoag,
‘Wali uro yae wapmenba,
pineri samoro yanun.
Yanunne sembe haing whi uro tiboghamlulam,’
aro arukahildi pil.
35 Ae ngainge poneko pina,
‘Etsum samoro aeag yalul,’
aro eldi arukna taneko ekon.
Ae ngainge poneko sinag yalul to,
tom nusam yalul to,
kweleknag yalul to,
heng lopwalengeleag yalul to,
sin ekon.
Ae ngaingeri arukna ae yae ua urop nang taneko ekon urop saog uro,
a'un babe ekon uro wapmunba yanun.
Ane sembe haing whi uro tiboghamlulom.
36 Ae ngainge poneko lo'om aro yalamleba,
el arukna taneko malamikpa,
ipsile tanena karong sembahilul.
Ane saog uro na lo'om aro samoro yalamneba,
a'un malapmunagti,
haing whi uro tiboghamlulom.
37 Nari a'unag lelamnange nene nimi niag wenero ambarelamsin.
Haing whi uro tiboghamlulom,”
seog.