Máhinar mite Efarisiyeŋ i
15
Náami bakaake *Efarisiyeŋ,
*n'émuse yite Eluwa yite Moyis ni kánuutin Serusalem bibin ti Yesu,
abe ni kákandijeno kaano:
2 —Iŋi naŋ n'eriboora íiwe ifi kateñeko káhinu naane joosan ite sifaaf úne esoke i?
Káñawaariit fu sumoŋiiin bala kañoofo naane bítim bite b'úne busoke i.
3 Yesu n'aaniin:
—Aruun me,
iŋi naŋ n'af'ariteñeko káhinu eluwa yite Atambatun,
abe n'arifin arijok t'ejoosan yeenuun?
4 Ábuki Atambatun aanaan:
«Á̱jeŋgin faafi n'íñaayia.»
N'aane yooŋ:
«An af'álafatin faafo,
man yooŋ íñaayo,
awarawar kámiñiee aket.» b
5 Bare aruun n'aŋ'arifin ariene:
an af'abaj dike doon d'áyinie káyokunan te do faafo man yooŋ íñaayo abe n'aane:
«Iwaatawaat eene íñje kawunu do Atambatun»,
6 an ondu asawuleit iŋki káyokunan faafo man yooŋ íñaayo.
Iyu af'ariwas b'Atambatun asoke bu,
ariifin arijok ti máhinar moonuun!
7 Ñatuuk ñondu!
*Esayi aŋaasaŋaas t'aruun saas h'abine hu ayiŋan bonde t'aruun aane:
8 «Íñje Atambatun,
íñje isoke fee:
bokondu iŋi kájeŋginam nu butum barebare,
bare ti siheliin,
kakambamkamb dómbombokun.
9 Naane ii kasokorooram fe,
áhinaariitam kis,
ábuki iŋi kaliiken ésuk i buluwa bi kanoŋke kéetuut,
kite íñje isaaniin fu boc.»
Bimbi bíkinineŋ húŋgowulan n'ákuuraati
10 Ahaban,
Yesu n'aruw hahooja hu abe n'aaniin:
—Arijamatan jak áriimeyi bonde:
11 káanukiiit doon d'an áhine tu butumo ifi díkinineŋ náami an ondu *akuurut t'Atambatun.
Bumbu búnuutin tu butumo ifi bíkinineŋ n'ákuuraati t'Atambatun.
12 Eriboora yeene ni kátofin abe ni kaano:
—Á̱moomi me kaanuku *Efarisiyeŋ i kayiŋatayiŋat iŋi báhamin b'a̱soke bee?
13 N'aaniin:
—Nunukanuk fe ni Faafam eeemo u t'etiir anawut karondiee.
14 Ariwasiin ii:
boko bakan kéefuume kéegilane bakan kéefuume,
kéewufooriin bítim bu!
Abe an éefuume af'aja n'áwiyo éefuume,
éewufooro bítim bu,
boko kaneyu t'ésubaiin fe ti kaayeen.
15 Piyeer n'aano:
—A̱hat uni b'a̱kolofane bee t'Efarisiyeŋ i.
16 Yesu n'aane:
—Butum aruun yooŋ arijokut?
17 Árimeyiit kaanuku doon fe d'an áhine tu butumo uŋu duyuun ti haro,
deetik dibin dunuutanee?
18 Bare bumbu búnuutin tu butum bu,
tu búwejet bu t'ufu búnuutin,
abe bondu ifi bíkinineŋ húŋgowulan n'ákuuraati t'Atambatun.
19 Ábuki fu tu búwejeto ti biyinoor beejakut bu t'ufu búnuutin,
beeyoosano tu búyoolool bu,
huŋotu hu n'an i kaseñeit,
bufurukato bu,
ékuwe i,
haajuus hu asaan bakan,
nu husoku hu ti bakaaku.
20 Bondu ifi bíkinineŋ an u n'ákuuraati.
Bare buñoofo t'an u añawut sumoŋio naane joosan i esoke i,
biyinaat kákinineŋ an u n'ákuuraati.
Anaare eenooto Asuwif n'áyilen ti Yesu
21 Yesu n'anuut toko abe n'aja inde Tiir ni Sidon.
22 Ake anaare ite Kaanaŋ eekine bo,
n'abin te o,
abe n'ataŋk aano:
—Anahaan u,
*Añi Dafit,
waasi,
a̱yubiyenam.
Ásuŋgute úuma ondu ti sílaam sómbokun,
ábuki erab ejokojok!
23 Bare Yesu ásafinuto mayet hirim hifeeneŋ.
Eriboora yeene ni kátofin,
abe ni kalawo kaano:
—A̱ano ayeet,
ábuki ondu ti kasayi úne ti hiñaawu,
ti kafiiŋan úne yooŋ kep.
24 Yesu n'aane:
—Ti bakate ku *Israyel,
keeemo ku naane bíkarniina béetowutee t'iboñee fu barebare.
25 Bare anaare u n'abin,
eesaaho éejiŋgitan hágilao abe n'aano:
—Anahaan u,
waasi,
á̱yokunanam!
26 Yesu n'aano:
—Ajakutee an n'ayit buñoofo bite biñi bu,
éefiiten bo múkuruk mud.
27 Anaare u n'aano:
—Nu múniyo Anahaan u,
bare humuum múkuruk mu iŋi miteŋ mifiit mu mimmi miney,
kane bakate te mo káyemi tu buñoofo.
28 Náami Yesu eeeno:
—Ániin,
káyilen kúuwe kihahahah!
Bija bibaj naane á̱maŋie i bo.
Ásuŋgute oone n'ahaŋ ákoyi t'ewahatu yendu.
Yesu n'aritan bakan kéesomute ti kaakaŋa han hu
29 Yesu n'anuut toko,
abe n'aja ti kaakaŋa *han hite *Gálile.
N'asiro ti hirij eeriiko bo.
30 Bakan keehooje-hooj ni kabin te o,
iŋi káyitino bakan keeyinaat bija,
ni kéefuume,
ni kéetime,
n'émuuma,
n'ésomuta keehooje.
Iŋi kariikaniin hágila Yesu,
abe n'aŋ'áhiniin kéekoyi.
31 Ésuk i ni kajahale fu dómbokun hi kajuke hu émuuma i ti báhamin,
kéetime ku ni kákoyi,
keeyinaat ku bija yooŋ ti bija,
abe kéefuume ku n'iŋi kajuk.
Náami keesokoroor Atambatun ite *Israyel.
Yesu n'awun bakan kaamo súñjune sibaakiir keeñoofo
32 Yesu n'aruw eriboora yeene abe n'aaniin:
—Ítumbatumba iyubiyen hahooja hondu,
ábuki abajee hahiyu kunak kíhaaji bokondu n'íñje,
abe karoŋut nu doon dite buñoofo.
Ímaŋiitiin yooŋ kayeetan iyu ti kañoofeit,
n'iŋi kajendan káliimu ti bítim bu.
33 Eriboora i ni kaano:
—Núubajin yooŋ diin doon dite kákuuman hahooja naane hondu t'eramba yende?
34 Yesu n'aaniin:
—Kumburu kiyem k'aribaje fu?
Ni kaano:
—Hutok nu kúsuba,
ni misaan iye meefamut.
35 Náami eeene hahooja hu hiriiko.
36 Ahaban,
n'ayit kumburu ku hutok nu kúsuba ku,
ni misaan mu,
abe n'aane Atambatun eyeehen.
N'afiitar ko ni misaan mu,
abe n'asaan eriboora yeene kéeruboor hahooja hu.
37 Kareyi fe ni kateŋ ayak abin áami kabira bib.
Eriboora yeene ni kaher mifiit meeŋeñene mu.
Nu muhoojan wutekel hutok nu wúsuba.
38 Keeteŋe ku kumburu ku ni misaan mu,
háyine hu kaamo súñjune sibaakiir.
Haare hu ni biñi bu kafinutee.
39 Hi Yesu ayeetane hu hahooja hu ahaban,
n'ájufo tu busoona bu eeja t'ésuk i yiyi kaane Magadan.