4
Yabziin ci eet ci ḏowento
1 Ma iitene oman adɛmzɛ Yesu liil o Galili otoga. Ma avu ɔl ci meelik gɛr alotak nɔɔnɔ. Makacin ook niini kavoola liila tɔ, ma akɔ aavi loota ŋinaante. Maje ɔl dook aavtiz dɔwɔna. 2 Ma adɛmɛz niini nɔɔgɔ ŋaati ayabzi zoozok yabziinowe ci meelik. Ma anek nɔɔgɔ nɛ,
3 “Iziiktɔ di! Anyak baale eet ci akɔ ḏowɛn. 4 Mazi akɔ aḏowɛ, iitazak ḏowo ogɛnɛ ŋinten gɔl, ma avu kibaali, ma avɛra ḏowɛn nicoko dook lai. 5 Maje ḏowo ogɛnɛ iinak tɔdɔ ŋinten biyɛn, ma aduŋna kataman nɔkɔ, eeci akɔm tɔdɔ ci meel. 6 Mazi aaranɛ kɔr, araabjai lai, eeci akɔm tɔdɔ ci ka kuruktɛkɛ agɛrɔ looc juruŋ. 7 Bodo ḏowo ogɛnɛ iinak bila, bar mazi aduŋna, eedit bila nɔɔgɔ, makacin alaŋaan anyak kɛbɛrɛ. 8 Maje ḏowo ogɛnɛ iinak tɔdɔ ci abon, ma aduŋna juruŋ, ma adikir, ma abiirna kɛbɛrɛ. Ceegi anyaa kɛbɛrɛ ci miliny. Ceegi anyaa kɛbɛrɛ ci meelik kidicilim. Maje ogɛn anyaa kɛbɛrɛ ci meelik ɔrɔɔt.”
9 Zin enek Yesu nɔɔgɔ nɛ, “Mã anyaku iin, abon aziiŋnu zoozok nicoko juruŋ.”
10 Mazi azaani ɔl, aavu Yesu niini doon. Ma avunak nuyawa oginɛ kibeen buk ɔl oogi nɔɔnɔ, ma avu ajin niigi nɔɔnɔ keŋti ci zoozok nicoko.
11 Ma anek niini nɔɔgɔ nɛ, “Anyozozeyuŋ igeet gɛnyizi ci ka agayi baliin o Joowo. Maje ɔl ogɛn azii gɔɔn niigi zoozok yabziinta. 12 Bar alaŋ aga niigi zoozok nicoko keŋti cigeec juruŋ. Waan tɛ kagaac, atu waan niigi Jook, ma aara Jooi oŋeeti ugeec.”
Aduwa Yesu kɛŋ ci yabziin nico
13 Ma anek Yesu nɔɔgɔ nɛ, “Alaŋ agayu kɛŋ ci yabziin nico? Mã alaŋ agayu kɛŋ ci yabziin nico, ka zin tiŋeere agaac yabziinok o ŋaan kuduwayuŋ dook ku? 14 Kɛŋ zin ci yabziin nico nɛɛn ce. Ma ḏowo ci aḏok ɛɛti o zɔɔz o Joowo nɛɛn. 15 Ma ɔl ogɛnɛ atobɔ niigi ki gɔl kɛŋ o iinak ḏowo e. Eeci ma azii niigi zɔɔz o Joowo, taman nɔkɔ aku Loryen, ma aara zɔɔz o Joowo zinzeetine ugeec. 16 Ma ɔl ogɛnɛ atobɔ ki tɔdɔ ween biyɛn e. Eeci ma azii niigi zɔɔz o Joowo, agama niigi labak talniinta. 17 Bar alaŋ akɔ zɔɔz nici zinzeetine ugeec eecitɔ juruŋ, ma alaŋ atuwe ŋinti wun. Mazi avunak piryakzɛt nɔɔgɔ tuwente uneeŋ, ooŋ niigi tuwɛn enico ɛlɛ. 18 Ma ɔl ogɛnɛ atobɔ ki tɔdɔ o anyak bila e, eeci nicigi azii zɔɔz o Joowo, 19 Maje bar ŋaato iinon bodo niigi kaal o loocu, ma arɔɔŋ niigi kaal o arokzetu dook, ma kaal nicigi dook avɔ zinzeetine ugeec, ma adaal zɔɔz o Joowo zɛɛ makacin ɔkɔma nɔɔgɔ tuwɛn. 20 Ma ɔl ogɛnɛ atobɔ ki tɔdɔ o abon e, eeci azii niigi zɔɔz o Joowo, ma atuwe juruŋ. Ma anyek tuwɛn cineeŋ noko nɔɔgɔ kiziti ɔl ci abon kiyo labina o anyaa kɛbɛrɛ o miliny, ki kɛbɛrɛ o meelik kidicilim, kibeen kɛbɛrɛ o meelik ɔrɔɔt e.”
Yabziin ci Lambo
21 Ma anek Yesu ɔl bodo yabziinte oman nɛ, “Gɔɔn mã avaat ɛɛti lamba, alaŋ abuŋ ija, karabɔŋ buk alaŋ arek kɛrca loota. Bar arek niini lamba tarabeza taden. 22 Zin gi o aroodi inoko, katin abɔryai. Buk gi o abuŋe inoko, katin ayelzai. 23 Zin mã anyaku iin, iziiyit zoozok nicoko juruŋ.”
24 Ma anek Yesu nɔɔgɔ nɛ, “Aryek zinzeeti zoozok ci ona aziiknu noko juruŋ. Acaca tiŋeere Jooi kaal o gɔɔn agooneku niiga ɔl oogi gole ci atobɔ kibeen kaal o agooneku niiga nɔɔgɔ. Ma bar acaca niini ŋaatunooŋ ɔrɔɔt ɛlɛ kujuk niceke. 25 Eeci ɛɛti ci anyak gi ci anyak anyonek bodo nɔɔnɔ ci appe. Maje ɛɛti ci akɔm gi ci anyak, mayo nuun anyak niini ci miliny, aamnyai koca bar nici ŋaatin.”
Yabziin ci ḏowoc ci aduŋna
26 Ma bodo anek Yesu nɔɔgɔ yabziinte oman nɛ, “Ma baliin o Joowo atobɔ kibeen eet ci aḏowɛ mane cin. 27 Mazi adica ḏowɛn, ook niini aavu ɔlɔ labak. Ma aduŋna labina niigi doon, ma iŋaaz, bar alaŋ niini aga iŋaaz labina ku. 28 Ma tɔdɔwa alya anyek labi kudunta, ma abiir. Rak ɔɔwa anyek nɔɔgɔ kanyayit kaŋaya. Ma bodo anyek kobolbolanit, ma vurta aduŋna ooti, ma abiir kanyayit kɛbɛrɛ. 29 Mazi avɔ adɔi, atɛɛda niini nɔɔgɔ ecodoi nɔkɔ, eeci izi iiten ci teedinto.”
Yabziin ci keberec ci motoŋtoco
30 Ma anek Yesu nɔɔgɔ nɛ, “Kayo kayabiztek baliin o Joowo gitaz? Atobɔ yo niini kibeen naa? 31 Atobɔ zin baliin o Joowo kibeen keberec o motoŋtoco miliny tɛr gɔɔn aduŋna mana o. 32 Mazi akɔ aduŋna, iŋaaz ma adikir ɔrɔɔt kujuk kɛɛn dook, ma akanek oto ci appintik, ma ɛɛnyci kibaali ceezi.”
33 Ma aduwak Yesu ɔl zoozok yabziinowe ogɛn bodo. Aduwak niini nɔɔgɔ zoozok waakcaye ci meel ka kiziiyit juruŋ. 34 Aduwak niini nɔɔgɔ zoozok dook yabziinta, bar mazi aromɛ niini kibeen nuyak ogin doon, oobek nɔɔgɔ zoozok keŋti labak.
Alam Yesu ŋɔɔt
35 Ma iitene nice ɛlɛ yomana enek Yesu nuyak ogin nɛ, “Abon di kavɔ liil baagita.” 36 Ma adotek nuyawa kɔlɛ looc, ma atɔɔt kavool. Maje uyene Yesu arayɛ ook kavoola laadun. Ɔtɔɔzɔ ni niigi dook kibeen nɔɔnɔ. Buk anyak kavoolɛt oogi ci ɔrkɔr ki nɔɔgɔ. 37 Ŋintimiliny nɔkɔ iiya ŋɔɔti ci appe ɔrɔɔt ɛlɛ, ma ayɛlyɛlanek maam kavool zɛɛ ma arɔɔŋ abiz kavooli. 38 Maje Yesu ɔɔŋ kavool vurta aruk ɔɔ ruma. Ma iiŋka niigi nɔɔnɔ anek nɛ, “Gayoi, alaŋ abaaban zɔɔz ci ka kadaakti naaga o?”
39 Ma iŋaaz Yesu, ma agernyek ŋɔɔt anek nɛ, “Bil.” Bodo anek liil nɛ, “Tivanɛ.” Makacin didi ibil ŋɔɔti, ma azi maama jaŋ. 40 Ma anek Yesu nuyak nɛ, “Aŋolinu naa? Ŋaan dim akɔmnuŋ igeet tuwɛn nɔkɔ?”
41 Bar enico anyayit niigi ŋoliin ci appe ɔrɔɔt. Ma anɔ nɛ, “Mayo ɛɛti nici abil ku? Akɔ zɛɛ ma een nuun ŋɔɔt kibeen liil azii buk zɔɔz cin!”